Erinevus lehekülje "Sadam" redaktsioonide vahel

Lisatud 372 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
Tavaliselt on sadamakohaks valitud looduslikult sobivad, muutuvate ilmaolude eest kaitstud kohad ([[laht]], [[fjord]], [[jõgi|jõe]] [[suue]]). Vajadusel ehitatakse kaitseehitised ([[muul]]id, [[lainemurdja]]d).
 
[[Sadamarajatis]]te hulka kuuluvad [[kai]]d, [[muul]]id, [[kraana]]d, [[Veeskamise kaldtee|slipid]], reisi- ja [[kaubaterminal]]id. Sadamate juurde paigaldatakse tavaliselt liikluse hõlbustamiseks ka [[meremärk]]e või navigastioonimärke.
 
Suuremates sadamates on tavaliselt oma teenindav [[abilaev]]astik.
 
Eristatakse reisi-, kauba-, kala-, sõja- ja [[väikesadam]]aid.
 
Sadama tööd korraldab tavaliselt sadamakapten. Lisaks on toimivas ja teenuseid osutavas sadamas tavaliselt sadama korrapidaja või sadamavaht, kes annab loa veesõidukitele akvatooriumi sisenemiseks, väljumiseks ning muudeks manöövriteks või tegevusteks.
 
Eestis on toimival sadamal [[sadamapass]]. Eesti oludes on tähtis sadama talvine jäävaba olek.
Anonüümne kasutaja