Kiirtee: erinevus redaktsioonide vahel

== Ohutus ==

Vaatamata kiirteedel sõitvate autode suurtele kiirustel on kiirteed üheks ohutumaks teeliigiks. Saksmaal, kus kiirteedel puuduvad kiirusepiirangud ning seal sõitvate sõudkite kiirused on sageli suuremad, kui 200 kilomeetit tunnis, hukkub kiirteedel kaks korda vähem inimesi, kui linnaliikluses ning kolm korda vähem, kui tavalistel maanteedel sama läbisõidu korral<ref>http://www.bast.de (October 2014). "Traffic and Accident Data: Summary Statistics – Germany" (PDF). Bundesanstalt für Straßenwesen (Federal Highway Research Institute). Bundesanstalt für Straßenwesen.</ref>. Ka teiste Euroopa riikide kiirteedel on märkimisväärselt vähem hukkunutega liiklusõnnetusi, kui mistahes muudel teedel<ref>http://www.bast.de (December 2012). "International Traffic and Accident Data: Selected Risk Values for the Year 2010" (PDF). Bundesanstalt für Straßenwesen (Federal Highway Research Institute). Bundesanstalt für Straßenwesen</ref>.

== Kiirteede rajamine Eestisse ==

Hetkel puuduvad Eestis teed, mis oleks tähistatud kiirteemärkidega. Alates Eesti taasiseseisvumisest on olnud kõne all Tallinn- Tartu kiirtee ehitamine. Samuti on arutletud Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) kiirtee ehitamise üle. Samas on Eestis olemas kiirteelaadsed teelõigud, kus on eraldi suunavöönditega sõidurajad ning puuduvad samatasandilised ristumised. Selliseks teeks Eestis on näiteks Tallinn- Tartu maantee neljarealine teelõik. Samas on sellel teel lubatud sõidukiirus oluliselt madalam, kui teiste riikide sarnastel teedel (poolkiirteedel või kiirteedel).

== Viited ==