Kui sügisel [[1919]] asutati Tartus kunstikool [[Pallas (kunstikool)|Kunstiühingu Pallas kunstikool]], palus Wiiralt ennast üle viia [[Tartu Kooliõpilaste pataljon]]i. Palve rahuldati ja sama aasta detsembris, ikka veel sõdurina, hakkas Wiiralt vabal ajal kunstiõpinguid jätkama, kuni kevadel 1920 demobiliseeriti ning võis end täiegatäielikult kunstile pühendada.<ref name="ES, 1943" />. Wiiralt asus [[Anton Starkopf]]i [[skulptuur]]iateljees skulptuuri eriala õppima. Graafika õpetajat tollal koolis veel polnud. Graafikaklass avati koolis alles 1921. aasta oktoobris.<ref name="ES, 1943" /> 1920. aastast töötas noor kunstnik tollal Pallase õpetajaskonda mitte kuulunud [[Jaan Koort]]i juures õpilase-abilisena. Muuseas teostas ta Koorti puuskulptuur-büsti[[büst]]i "Eesti neiu".<ref name="ES, 1943" />
Aastatel [[1922]]–[[1923]] jätkas Wiiralt oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendiaadina [[Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemia]]s professor [[Selmar Werner]]i meisterõpilasena. 1923. aasta suve algul lõppes stipendium, kuid Wiiralt jäi siiski sügiseni Dresdenisse[[Dresden]]isse, kus töötas [[vasegravüür]]ide trükkijana. Seal omandatud praktilised kogemused onolid õigupoolest ainuke kool, mille Wiiralt graafika tehnikate alal sai.<ref name="ES, 1943" /> Septembris võttis kunstnik koos [[Villem Ormisson|Villem Ormissoni]], [[Ado Vabbe]] ja [[Rudolf Paris|Rudolf Parisega]] ette ringreisi [[Weimar|Weimarisse]] ja [[Meisseni portselanivabrik|Meisseni portselanivabrikusse]] ning sõitis siis tagasi Tartusse, et lõpetada õpingud Pallases.<ref name=":2" /> [[11. mai|11.-]]–[[18. mai]]l [[1924]] toimus kooli esimese lennu õpilaste näitus.<ref name=":0">[[Mai Levin]], Armastus Strasbourg'is. Eduard Wiiralt, Joonistusi ja graafikat Soome helilooja Juhani Komulaineni kogust, 2006. aastal [[Adamson-Ericu muuseum|Adamson-Ericu muuseumis]] toimunud näituse kataloog, [[EKM]], 2006.</ref>. Koos WiiraltiWiiraltiga esinesid maalija [[Kuno Veeber]], skulptor [[Ferdi Sannamees]] ja graafik [[Natalie Mei]].<ref name=":0" />. Wiiraltilt oli näitusel 114 teost - illustratsioone, joonistusi, estampe ja kolm portreeskulptuuri<ref name=":0" />. Eksamikomisjon hindas tema väljapaneku väga heaks ning andis talle lõpudiplomi nr 1<ref name=":0" />. Kooli lõpetamise järel kutsuti ta samaPallase kooli graafiliste tehnikate õpetajaks ning sellegasellena tegutses ta kaks semestrit (õppeaasta 1924–1925)<ref name="ES, 1943" />.
