Vanausulised: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
19. rida:
* Kaotati katoliiklaste ümberristimine.
Kaugeltki kõik usklikud ja vaimulikud ei pooldanud reforme. Nende meelest oli tegu muistsel pärandil püsiva kristliku autoriteedi hülgamisega, õigeusu ajaloo diskrediteerimisega ja tee vabaks andmisega edasisele moderniseerumisele ja ilmalikustumisele. Nad kartsid võõramaa mõjusid ja "ladina orjust". Vanausuliste vaatekohast langes kirik [[Antikristus]]e rüppe.
[[1658]]. aastal toimus [[kirikukogu]], kus tsaar hääletas esimesena kõigi uuenduste poolt. Samal ajal suutsid Nikoni vastased tsaari veenda, et [[patriarh]]i vägevus hakkab tsaari oma varjutama. Tsaari suhted Nikoniga jahenesid tugevasti ning viimane pidi ametist lahkuma. Aastate [[1666]]–[[1667]] [[Moskva]] sinod kiitis taas kõik reformid heaks. Vanade kommete pooldajad pandi [[Anateem|kirikuvande]] alla, neid hakati nimetama raskolnikuteks (''раскол'' – vene keeles 'lõhe, [[skisma]]'). Vanausuliste seas omakorda hakati seda kirikukogu nimetama röövellikuks (''
▲[[1658]]. aastal toimus [[kirikukogu]], kus tsaar hääletas esimesena kõigi uuenduste poolt. Samal ajal suutsid Nikoni vastased tsaari veenda, et [[patriarh]]i vägevus hakkab tsaari oma varjutama. Tsaari suhted Nikoniga jahenesid tugevasti ning viimane pidi ametist lahkuma. Aastate [[1666]]–[[1667]] [[Moskva]] sinod kiitis taas kõik reformid heaks. Vanade kommete pooldajad pandi [[Anateem|kirikuvande]] alla, neid hakati nimetama raskolnikuteks (''раскол'' – vene keeles 'lõhe, [[skisma]]'). Vanausuliste seas omakorda hakati seda kirikukogu nimetama röövellikuks (''Разбойный'') või hullumeelseks (''Бешеный'').
===Vanausuliste tagakiusamine===
| |||