Vikipeedia

Igor Gräzin: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Faktid, kuupäevad
29. rida:
*[[X Riigikogu]] [[2005]]–2007
*[[XI Riigikogu]] 2007–2011
*XII Riigikogu 2011-2015
*XIII Riigikogu - alates 2015
 
[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aastal valiti]] isikumandaadiga [[XII Riigikogu]] liikmeks. Mais 2011 valiti Igor Gräzin [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] [[Eesti Reformierakonna Tartu maakonnaorganisatsioon|Tartu maakonnaorganisatsiooni]] esimeheks.
41. rida ⟶ 43. rida:
2012.a. novembris lekkis välja Gräzini sise-listi kiri ERR nõukogus, mis sünnitas ajakirjanduslikes ringkondades sise-poleemika nn "ajakirjandusliku tooni" teemadel – s.t. kas meediavabadus on kooskõlas lojaalususega Eesti riigile ja kaasvastutav selle kestmise eest.
 
Ta kandideeris [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis]] ja kogus 975 häält. See oli Reformierakonna 12 kandidaadist 4. tulemus.<ref> [http://ep2014.vvk.ee/mandates.html Euroopa Parlamendi valimised 2014]</ref> Pärast Andrus Ansipi [[Euroopa Komisjon]]i voliniku kohale kinnitamist ja [[Urmas Paet|Urmas Paeda]] loobumist Euroopa Parlamendi kohast oleks Gräzin pääsenud Euroopa Parlamenti, kuid Paetpärast mõtlesPaeda ümberkorduvaid meelemuutusi ja valimiskomisjonValimiskomisjoni andisloobumist kohaoma varasemast otsusest läks eurosaadiku koht Paedale. Gräzin lubas selle otsuse kohtusse kaevata, märkides ühtlasi, et peabseni kavälisministrina ebastabiilsettöötanud välisministritPaeda julgeolekuohukspsüühiline ebastabiilsus kujutab endast julgeoleku-riski ja tema lahkumine Eestist tugevdab riigi julgeolekut.
 
[[Pilt:Igor Gräzin.JPG|thumb|Igor Gräzin esinemas [[Liberalismi Akadeemia]] debatil.<br><small>Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]], 27. aprill 2009</small>]]
51. rida ⟶ 53. rida:
*1999 Poliitika kui depressioon ja enesetapp
 
Avaldanud ligi 500 poliitilist artiklit (neist Eestis eeskätt SL Õhtulehes, TV3-s, arvukalt vene väljaannetes); üle 100 teadusliku artikli ja raamatu (õppematerjali) õigusajaloost, õigusfilosoofiast, gnoseoloogiast, lingvistikast ning makroökonoomikast. ÜksTalle nnkuulub osalus [[Davis-Gräzini seadus]]e formuleerijaidformuleerimisel ja matemaatilisel tõestamisel ("likviidsuse määrab mitte maksevahendi, vaid vahetus-keskkonna likviidsuse määr"). EsitanudOn esitanud sõjalis-tööstusliku kompleksi konverteerimise kontseptsiooni (NATO uurimisprogrammile, 1996). Kirjutanudolulise stsenaariumejärelduse: filmidelesõjalis-tööstuslik jakompleks ETVei saatesarjaleole ("10konverteeritav otsustavattsiviilseks aastat", koos [[Juhan Aare]]ga)tootmiseks.
 
Kirjutanud stsenaariume filmidele ("Põlevad piirid", kaasautorina "Eestlased Kremlis" - koos E.Lippmaaga) ja ETV saatesarjale ("10 otsustavat aastat", koos [[Juhan Aare]]ga).
Teinud Teise maailmasõja alast (eeskätt: NSVL osast selle vallapäästmisel) uurimistööd koostöös [[GRU]] endise agendi [[Viktor Suvorov]]iga. ▼
 
▲TeinudTeeb Teise maailmasõja alast (eeskätt: NSVL osast selle vallapäästmisel) uurimistööd koostööskoos [[GRU]] endise agendi [[Viktor Suvorov]]iga.
2009. aastal taasalustas teadustegevust ning sai [[Eesti Semiootika Selts]]i liikmeks. Jätkab uuringuid juriidilise mütoloogia teemadel, keskendudes eeskätt [[Franz Kafka]] loomingule ja nn postgooti normativismile (1900.–1920. aastate Praha koolkond), avaldanud töid poliitilise visuaal-ruumi semiootikast. ▼
 
▲2009. aastal taasalustas teadustegevust ning sai [[Eesti Semiootika Selts]]i liikmeks. Jätkab uuringuid juriidilise mütoloogia teemadel, keskendudes eeskätt [[Franz Kafka]] loomingule ja nn postgooti normativismile (1900.–1920. aastate Praha koolkond), avaldanud töidteadustöid ja esinenud rahvusvahelistel teadusfoorumitel poliitilise visuaal-ruumi semiootikast.
Aastast 2009 koos [[Aivar Riisalu]]ga TV3 iganädalase uudiste-analüüsi saate ("Nädala kokkuvõte") autor.
 
Aastast 2009 kuni 2014 oli koos [[Aivar Riisalu]]ga TV3 iganädalase uudiste-analüüsi saate ("Nädala kokkuvõte") autor.2013-2014 a.-ni koos Andres Raidiga vestlussaate "Poolkuu" autor Tallinna TV-s. Saade võeti eetrist maha (TTV juhtide T.Lepa ja M.Ummelase poolt) seoses Gräzini poliitilise kriitikaga Savisaare aadressil vabariigi trükiajakirjanuses.
Õpetab rahvusvahelist äriõigust Tallinna Ülikooli Õigusakadeemias ja Tallinna Majanduskoolis.▼
 
▲Õpetab rahvusvahelist äriõigust Tallinna Ülikooli Õigusakadeemias ja Tallinna Majanduskoolis, ning Rooma õigust ja õigusfilosoofiat TÜ inglisekeelsetes voorudes Tallinnas ja Helsinkis.
Strateegiliste uuringukeskuste ISSA (USA, Virginia) ja FDI (Austraalia, Perth) vanemanalüütik.▼
 
▲Strateegiliste uuringukeskuste ISSA (USA, Virginia) ja FDI (Austraalia, Perth) vanemanalüütik, W.Wilsoni keskuse (Washington, D.C.) emeriit-teadur.
 
==Isiklikku==
68. rida ⟶ 72. rida:
4. mail 2001 sündis Igor Gräzinil ja [[Maret Maripuu]]l poeg Kaspar Gräzin.
 
[[2003]]. aasta veebruaris tabati Igor Gräzin autoroolist 3,84-promillise joobega.<ref>[http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=5139376 "Gräzin jäi roolis purjuspäi vahele"] Delfi</ref><ref>[http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=5162906 "Gräzin oli roolis 4-promillise joobega"] Delfi</ref> SealjuuresParadoksaalsel saimoel Gräzintõusis Gräzinli seejärel reiting ja ta sai Riigikogu liikmeks asendusliikmena pärast seda, kui tema erakonnakaaslased [[Peep Aru]] ja [[Toomas Tein]] olid ise pärast [[baar]]is laamendamist saadikukoha maha pannud.
<ref>[http://wwx.postimees.ee/120405/online_uudised/162523.php "Peep Aru ja Toomas Tein lahkuvad Riigikogust"] Postimees 11.04.2005</ref>
Seltskonna-ajakirjanduse tähelepanu on pälvisid omal ajal mitte ainult Gräzini pummelungid elitaarses seltskonnas, vaid ka suhted mitmete avalikus elus tuntud daamidega. Episoodiline roll "kuulsuste-filmis" "[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]". PortreelugudeGräzin oli portreelugude kangelane seltskonnaajakirjanduses, sealhulgas "[[Playboy]]s" (aprill 2009). Enam ei ole.
 
== Viited ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Igor_Gräzin"