Erinevus lehekülje "Valgustusfilosoofia" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
'''Valgustusfilosoofia''' on inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia ja ajalõik Euroopa ühiskondlikus, poliitilises ja kultuurielus 17. sajandi II poolest 19. sajandi alguseni. Nimetus pärineb [[Immanuel Kant]]<nowiki/>ilt. Valgustusfilosoofia tõi kaasa tööstusliku pöörde, revolutsioonid, kodanluse esiletõusu ja loodusteaduste ning tehnika arengu. Tähtsamad valgustusfilosoofid olid [[David Hume]], [[Jean-Jacques Rousseau]], [[Voltaire]], [[Denis Diderot]] ja nad elasid valgustusajastugavalgustusajastul (1680-1780).
 
== Valgustusfilosoofia põhimõtted ==
* Inimene on olemuselt arukas ja hea.
* Üldine optimism ja usk ühiskonna arengusse ehk progressi.
* Usk maailma mõistuspärasesse korrastamisse võimalikkusest.
* Väärtustati mõistust ja hakkas murenema usk autoriteetidesse.
Valgustusfilosoofia kujunes valgustusideoloogiaks ([[humanism]], [[ratsionalism]], [[empirism]]) ja need on ka eraldi käsitletavad.
# Kõigi hinnangute peamine alus on inimmõistus. Sündis [[ratsionalism]], mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine.
# Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Inimese tähtsustamise, [[humanism]]<nowiki/>ga astuti kiriku vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest.
# Eraomandi kaitse (algselt feodaalse vägivalla vastu).
 
== Uus mõtlemine Inglismaal ([[empirism]]) ==
4151

muudatust