Erinevus lehekülje "Mõistus" redaktsioonide vahel

Lisatud 630 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
[[Pilt:Saltatriculi_-_Orlando_furioso_09.jpg|pisi|Kuu peal elunevate Mõistuste tants [[Saltatriculi]] lavastuses "[[Raevunud Orlando]]" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale.]]
[[File:Goya Caprichos3.jpg|thumb|[[Francisco de Goya]] "[[Uinuv mõistus sünnitab koletisi]]" ("El sueño de la razón produce monstruos"), ''ca'' 1797) [[satiir]]iliste [[gravüür]]ide sarjast "Kapriisid" on üks tuntumaid mõistuse allegoorilisi kujutusi Euroopa kunstis. Gravüüri, millel magavat kunstnikku ümbritsevad rumalust sümboliseerivad nahkhiired ja öökullid kui teadmatuse võrdkujud, peegeldas toonast Hispaania ühiskonda, mis "Kapriisides" on mandunud ja korrumpeerunud. Teose täispikk allkiri on "Mõistusest hüljatud fantaasia loob võimatuid koletisi; koos mõistusega on fantaasia aga kunstide ema ja nende imede allikas."]]
'''Mõistuse''' ([[saksa keel]]es ''Vernunft'', [[vene keel]]es разум) all kitsamas mõttes mõeldakse [[filosoofia]]s [[aru]]st kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud [[mõte]]teks või [[tegu]]deks. Sõna täpne tähendus on eri filosoofidel erinev.
 
Anonüümne kasutaja