Redaktsioon: 1. august 2015, kell 20:53 redigeeri Vaher (arutelu \| kaastöö) 5235 muudatust P 1. lause Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. august 2015, kell 18:32 redigeeri eemalda Vaher (arutelu \| kaastöö) 5235 muudatust P kordused välja Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=juuli\|aasta=2015}} '''Diskursus''' on ~~lause~~kõne koos taustaga (emotsioon, viide jms) või tekst koos kõikide keeleväliste seostega (lõik ajakirjast, asutuse ringkiri, ajalooline pärgament, autori käsikiri jms). Diskursus on ~~tekst~~ütluste ~~koos~~ja ~~teksti~~keelekasutusviiside ~~taustaga~~organiseeritud kogum (~~kontekstiga);~~ajaloo ~~ütluste~~diskursus, jamajandus ~~keelekasutusviiside~~diskursus ~~organiseeritud~~jms) ~~kogum;~~või ~~keel~~keelt ühiskondliku tegevusena, mille määravad ühiskondlikud struktuurid. Sotsiaal- ja humanitaarteadustes mõeldakse diskursuse all ~~ükskõik~~ühiskondade, ~~millist~~institutsioonide ~~ütluste~~ja organisatsioonide ~~organiseeritud~~'''tähenduse ~~kogumit~~süsteemi'''. Kogu inimolemine saab tähenduse tavade, normide, süsteemide ja reeglite poolt, mida taastoodetakse ühiskondliku tegevuse kaudu. Arutlemine toimub enamasti mingi "ideoloogia" tähenduse süsteemi raamides, see ongi diskursus. Diskursust organiseerivatest [[normid]]est ja [[tavad]]est ei ~~ole selle~~pruugi kasutaja ~~üldjuhul~~ teadlik olla. Algselt ontähendas "diskursus" ~~tähendanud~~ formaalset arutlust mingil teemal, näiteks [[Descartes]]'i ''Discours de la méthode'' (eesti keeles "Arutlus meetodist"). Keeleteaduses on mõistet kasutatud viitamaks analüüsiühikuks olevale [[tekst\|tekstihulgale]] (ka selle verbaalsele vastele). Kaasaegne lõtv kasutus tuleneb [[strukturalism]]ist, mis propageeris [[keel]]t igasuguse [[kommunikatsioon]]i mudelina. Teine mõiste piire lõdvendav tegur on asjaolu, et prantsuse keeles on sõnal ''discours'' arvukalt tähendusi ja konnotatsioone. See kajastub ka prantsuse autorite vastuvõtul teistes keeltes; vrdl [[Jacques Lacan\|Lacani]] "alateadvuse diskursus" mida võiks tõlkida ka "alateadvuse kõne."▼ Diskursus on (ajalooliselt) ühiskondade, institutsioonide ja organisatsioonide '''tähenduse süsteem'''. Kogu inimolemine saab tähenduse tavade, normide, süsteemide ja reeglite poolt, mida taastoodetakse ühiskondliku tegevuse kaudu. Arutlemine mingi "ideoloogia" tähenduse süsteemi raamides ongi diskursus. ▲Algselt on "diskursus" tähendanud formaalset arutlust mingil teemal, näiteks [[Descartes]]'i ''Discours de la méthode'' (eesti keeles "Arutlus meetodist"). Keeleteaduses on mõistet kasutatud viitamaks analüüsiühikuks olevale [[tekst\|tekstihulgale]] (ka selle verbaalsele vastele). Kaasaegne lõtv kasutus tuleneb [[strukturalism]]ist, mis propageeris [[keel]]t igasuguse [[kommunikatsioon]]i mudelina. Teine mõiste piire lõdvendav tegur on asjaolu, et prantsuse keeles on sõnal ''discours'' arvukalt tähendusi ja konnotatsioone. See kajastub ka prantsuse autorite vastuvõtul teistes keeltes; vrdl [[Jacques Lacan\|Lacani]] "alateadvuse diskursus" mida võiks tõlkida ka "alateadvuse kõne." Diskursuse teooriad on üldjuhul mõjutatud [[Émile Benveniste]]'i käsitlusest. Enamik neist rõhutab seda, et diskursus on [[intersubjektiivne]] nähtus ning et tal on inimkogemust konstitueeriv roll.

Diskursus: erinevus redaktsioonide vahel