Diskursus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vaher (arutelu | kaastöö)
P 1. lause
Vaher (arutelu | kaastöö)
P kordused välja
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2015}}
 
'''Diskursus''' on lausekõne koos taustaga (emotsioon, viide jms) või tekst koos kõikide keeleväliste seostega (lõik ajakirjast, asutuse ringkiri, ajalooline pärgament, autori käsikiri jms).
 
Diskursus on tekstütluste koosja tekstikeelekasutusviiside taustagaorganiseeritud kogum (kontekstiga);ajaloo ütlustediskursus, jamajandus keelekasutusviisidediskursus organiseeritudjms) kogum;või keelkeelt ühiskondliku tegevusena, mille määravad ühiskondlikud struktuurid.
 
Sotsiaal- ja humanitaarteadustes mõeldakse diskursuse all ükskõikühiskondade, millistinstitutsioonide ütlusteja organisatsioonide organiseeritud'''tähenduse kogumitsüsteemi'''. Kogu inimolemine saab tähenduse tavade, normide, süsteemide ja reeglite poolt, mida taastoodetakse ühiskondliku tegevuse kaudu. Arutlemine toimub enamasti mingi "ideoloogia" tähenduse süsteemi raamides, see ongi diskursus. Diskursust organiseerivatest [[normid]]est ja [[tavad]]est ei ole sellepruugi kasutaja üldjuhul teadlik olla.
 
Algselt ontähendas "diskursus" tähendanud formaalset arutlust mingil teemal, näiteks [[Descartes]]'i ''Discours de la méthode'' (eesti keeles "Arutlus meetodist"). Keeleteaduses on mõistet kasutatud viitamaks analüüsiühikuks olevale [[tekst|tekstihulgale]] (ka selle verbaalsele vastele). Kaasaegne lõtv kasutus tuleneb [[strukturalism]]ist, mis propageeris [[keel]]t igasuguse [[kommunikatsioon]]i mudelina. Teine mõiste piire lõdvendav tegur on asjaolu, et prantsuse keeles on sõnal ''discours'' arvukalt tähendusi ja konnotatsioone. See kajastub ka prantsuse autorite vastuvõtul teistes keeltes; vrdl [[Jacques Lacan|Lacani]] "alateadvuse diskursus" mida võiks tõlkida ka "alateadvuse kõne."
Diskursus on (ajalooliselt) ühiskondade, institutsioonide ja organisatsioonide '''tähenduse süsteem'''. Kogu inimolemine saab tähenduse tavade, normide, süsteemide ja reeglite poolt, mida taastoodetakse ühiskondliku tegevuse kaudu. Arutlemine mingi "ideoloogia" tähenduse süsteemi raamides ongi diskursus.
 
Algselt on "diskursus" tähendanud formaalset arutlust mingil teemal, näiteks [[Descartes]]'i ''Discours de la méthode'' (eesti keeles "Arutlus meetodist"). Keeleteaduses on mõistet kasutatud viitamaks analüüsiühikuks olevale [[tekst|tekstihulgale]] (ka selle verbaalsele vastele). Kaasaegne lõtv kasutus tuleneb [[strukturalism]]ist, mis propageeris [[keel]]t igasuguse [[kommunikatsioon]]i mudelina. Teine mõiste piire lõdvendav tegur on asjaolu, et prantsuse keeles on sõnal ''discours'' arvukalt tähendusi ja konnotatsioone. See kajastub ka prantsuse autorite vastuvõtul teistes keeltes; vrdl [[Jacques Lacan|Lacani]] "alateadvuse diskursus" mida võiks tõlkida ka "alateadvuse kõne."
 
Diskursuse teooriad on üldjuhul mõjutatud [[Émile Benveniste]]'i käsitlusest. Enamik neist rõhutab seda, et diskursus on [[intersubjektiivne]] nähtus ning et tal on inimkogemust konstitueeriv roll.