Eestirand: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
65. rida:
==Ajalugu==
===
==== Algselt kaubalaevana ====
[[pilt:Eestirand Crew.jpg|thumb|left|180px|Eestiranna meeskonnaliikmeid 1930-ndail. Ees keskel kapten Boris Nelke]]▼
Laev ehitati 1910. aastal A. McMillan & Son Ltd. laevatehases [[Dumbarton]]is [[Šotimaa]]l ja sai nimeks '''Strathardle'''. Kandis veel nimesid '''Harold Dollar''' (1916) ja '''Glenbeath''' (1927). Omanikud olid Glasgowst ja San Franciscost.
==== Eestis kalalaevana ja kaubalaevana ====
▲[[pilt:Eestirand Crew.jpg|thumb|left|180px|Eestiranna meeskonnaliikmeid 1930-ndail. Ees keskel kapten Boris Nelke]]
1932. aastal ostis laeva 120 000 krooni eest samal aastal moodustatud heeringapüügi seltsi osaühing "[[Kalandus (osaühing)|Kalandus]]", mille juhtivad tegelased olid [[Jakob Jürison]], Kolumbus, Lambot, Kilu jt. 1932. aastal saabus laev [[Tallinn]]a, kus see kohandati heeringapüügi ekspeditsiooni [[baaslaev]]aks. Nimeks sai '''Eestirand''' ja ühtlasi oli see nüüd tonnažilt Eesti suurim laev. Eestirand asus juhtima heeringalaevastikku, millesse kuulusid veel püügilaevad [[Põhjarand]], [[Läänerand]], [[Harjurand]] ja [[Virurand]]. Baaslaevana sõitis Eestirand [[Island]]i ümbruses [[Norra meri|Norra merel]] kuni 1936. aastani. Laeva kapteniteks olid Jakob Lepni ja Jakob Jürisson, hiljem [[Boris Nelke]].
Tänu edukale püügile vähenes Eestis heeringa import mitu korda. Inglased lubasid nüüd kaubandusläbirääkimistel surveabinõuna piirata Eesti peekoni eksporti, kui Inglise heeringaimporti piiratakse. Seepeale kehtestati Eestis Põhjamerelt püütud kalale tollimaks, mis mõjus pärssivalt "Kalanduse" majandustulemustele. Samuti oli kalasaak ebaühtlane ja lisaks uppus 1936. aastal püügilaev Läänerand. Kalapüük Põhjamerel ei tasunud end enam ära ja lõpetati 1937. aastal.
Eestiranda kasutati edaspidi [[kaubalaev]]ana kuni [[riigistamine|natsionaliseerimiseni]] 28. augustil 1940. ===Hukkumine===
78. rida ⟶ 80. rida:
[[1941]]. aastal, kui algas [[Nõukogude-Saksa sõda]], võeti Eestirand Punalaevastikku transpordilaevana '''VT-532'''.
1941 a. augustis, kui [[Punaarmee]] taandus [[Wehrmacht]]i eest ja valmistus Eestist evakueeruma, määrati Eestirand [[konvoi]]sse koos [[tanker]]iga nr. 11, transpordilaevadega [[Aegna (reisi-kaubaaurik)|Aegna]] ja A. Ždanov, [[hüdrograafialaev]]aga Gidrograf, [[jäämurdja]]ga Oktjabr, vigastatud [[hävitaja]]ga Engels ning lisaks 6 [[miinitraaler]]iga. Konvoi transportis Eestist samal aastal [[Nõukogude Armee]]sse mobiliseerituid [[Kroonlinn]]a. Laeval oli ligikaudu 3500 meest (mõnede allikate kohaselt isegi umbes 5000 meest), nende hulgas ka ligi 40 Eesti kõrgemat [[ohvitser]]i, kes olid arreteerimislainest kõrvale jäänud.
Konvoi väljus Tallinnast [[24. august]]il kell 10. ==== Õhurünnakud ====
[[Keri]] saare juures ründasid konvoid Saksa õhujõudude lennukid. Laev sai kaks pommitabamust, kuid tänu veekindlatele vaheseintele jäi veepinnale. Pommitamise käigus hukkus laeval 44 inimest. Tekkis aga lisaks paanika ja mitusada meest hüppas üle parda - enamik neist uppus. Laeva kapten Boris Nelke keeldus hoolimata punase [[politruk]]i ähvardusest konvoiga koos edasi sõitmast, vaid juhtis kahest pommitabamusest lekkiva laeva [[Prangli]] saare lähedusse madalikule. Süsteemile vastu hakkamine oli toona hulljulge otsus, kuid sellega päästis kapten hulga inimelusid.
| |||