John Kennedy: erinevus redaktsioonide vahel

| allkiri=John F Kennedy Signature 2.svg

| partei= [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]]

 

'''John Fitzgerald Kennedy''' ([[29. mai]] [[1917]] [[Brookline]], [[Massachusetts]] – [[22. november]] [[1963]] [[Dallas]], [[Texas]]), tuntud ka initsiaalide '''JFK''' all, oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] 35. [[USA president|president]].

 

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teenis Kennedy USA mereväes. Ta oli algul [[nooremleitnant|nooremleitnandi]] auastmes ja teenis torpeedokaatri [[PT-109]] kaptenina. [[2. august]]il [[1943]] rammis [[Jaapan]]i hävitaja [[Amagiri]]" seda ja see uppus. PT-109-l oli parajasti 13 meeskonnaliiget, kellest hukkus suhteliselt vähe, ainult 2, ja ka haavata sai 2 meest (mõlemad paranesid hiljem). Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses olevale asustamata Ploomipudingi saarele, mida hiljem hakati kutsuma [[Kennedy saar]]eks, ja hiljem pisut kaugemal olevale suuremale [[Olasana saar]]ele, kus leidus [[kookospalm]]e ja [[vesi|vett]]. Selle [[kangelastegu|kangelasteo]] eest ülendati Kennedy [[leitnant|leitnandiks]] ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga.

 

[[1952]] kandideeris Kennedy [[Senat (USA)|Senatisse]] ametisoleva senaatori [[Henry Cabot]]i vastu. Ta võitis valimised 51,34%-ga 48,35% vastu. Ta oli senaator [[1953]]–[[1960]].

 

[[1960. aasta USA presidendivalimised|1960. aasta presidendivalimistel]] võitis ta [[Richard Nixon]]it ja sai presidendiks. Kennedy poolt hääletas 49,7% ja Nixoni poolt 49,5% valijaist, aga Kennedy kogus 303 valijameest Nixoni 219 vastu. Kennedy oli kõige noorem mees, kes kunagi USA presidendiks valitud, ja ta astus ametisse pärast [[Dwight Eisenhower]]it, kes oli oma ajal vanim, kes USA presidendiks valitud (hiljem on veel vanemana valitud [[Ronald Reagan]]).

 

[[17. aprill]]il [[1961]] toimus [[Sigade lahe dessant]], mille Kennedy oli organiseerinud. 1500 väliskuubalast maabus [[Sigade laht|Sigade lahes]] eesmärgiga kukutada [[Fidel Castro]]. [[19. aprill]]iks oli ülestõus maha surutud ja selles osalenud üldiselt vangi langenud. Kennedy pidi astuma [[Kuuba]] valitsusega läbirääkimistesse ja kahe kuu pärast vabastas Kuuba vangid 53 miljoni [[USA dollar]]i väärtuses toiduainete ja arstiabivahendite vastu.

 

Kennedy presidendiksoleku ajal toimus [[Kuuba kriis]].

 

[[John F. Kennedy atentaat|John Kennedy mõrvati]] Dallases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks [[Lee Harvey Oswald]]. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. Väärib mainimist, et Oswald tapeti hämara taustaga ööklubiomaniku [[Jack Ruby]] poolt juba 24. novembril 1963. aastal, kui teda viidi parajasti ülekuulamisele. Oswald asus töökohale kooliõpikute laos, kus atendaadi ajal viibis, alles 15. oktoobril 1963. a; s.o. pärast Kennedy Dallase visiidi välja kuulutamist. Seejuures vallandati vahetult eelmisel päeval lao 8 töötajat. <ref>http://jfkthelonegunmanmyth.blogspot.com/2013/01/roy-truly-truly-interesting-character_14.html</ref> Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ole kedagi süüdi mõistetud. USA Kongressi esindajatekoja poliitmõrvade erikomisjon otsustas 1979. aastal, et Kennedy mõrva puhul oli ilmselt tegu vandenõuga, mitte ainumõrvariga.

 

Väga suur hulk Kennedy mõrva asjaoludest teadlikke inimesi hukkus kahtlastel asjaoludel. Üheks näiteks on Kennedy perekonnale lähedane seltskonnadaam ja kunstnik [[Mary Pinchot Meyer]], kes tapeti mööduja poolt jalutuskäigul vähem kui aasta pärast Kennedy mõrva. Pinchot Meyeri sõber [[Timothy Leary]] selgitas oma autobiograafias "Tagasipõiked" ("Flashbacks"), et Meyer oli viinud koos Kennedyga läbi arvukaid spirituaalseid sessioone, mille eesmärk oli aduda [[külm sõda|külma sõja]] mõttetust, ning mille vältel tarvitati nii [[kanep]]it kui [[LSD]]-d. Peale Kennedy mõrva helistanud emotsionaalses šokis Meyer Learyle ning teatanud talle, et "Nad ei suutnud teda enam kontrollida. Ta muutus liiga kiiresti. Nad on kõik kinni mässinud."

 

John Kennedy on ainuke USA president, kes on pälvinud [[Pulitzeri auhind|Pulitzeri auhinna]]. Selle pälvis ta raamatu "Profiles in Courage" eest. Raamatu kaasautoriks, keda kaanele ei kirjutatud, oli tema lähedane nõunik ja kõnede kirjutaja [[Theodore Sorensen]].

 

[[1939]]. aasta [[22. mai|22.]]–[[24. mai]]l külastas John Kennedy Eestit.