Redaktsioon: 15. juuli 2015, kell 17:19 redigeeri Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. juuli 2015, kell 20:55 redigeeri eemalda Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Tsüanogeensed glükosiidid''' on osades [[taimed]]es sünteesitavad looduslikud [[lämmastik]]ku sisaldavad ~~vesilahustuvad~~vesilahustuvatest [[mikromolekul]]ididest nn. sekundaarsete ehk teiseste metaboliitide [[tsüanogenees]]i saadused, mis vahel liigitatakse võimaliku toime tõttu herbivoorsetele organismidele (vabastavad [[vesiniktsüaniidhape]]t) ka [[fütotoksiinid]]e hulka. Tsüanogeensete glükosiidide kohta teatakse vähe, arvatakse et hinnanguliselt sünteesivad seda teatud kogustes 3000 kuni 12 000<ref>S. Sadasivam, B. Thayumanayan, [https://books.google.ee/books?id=rTxdHSnJasUC&pg=PA134&dq=Prunasin&hl=et&sa=X&ved=0CCgQ6AEwAmoVChMI2Yqr69_cxgIVQtcsCh3Z1QXK#v=onepage&q=Prunasin&f=false ''"Molecular Host Plant Resistance to Pests"''], lk 133, 2003, Google'i raamatu veebiversioon (tarve 15.07.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> taimeliiki ja need moodustavad taimedel teatava kemikaalidel baseeruva ~~kaitsemehhansimi~~kaitsemehhanismi, mille ülesandeks on peletada eemale ~~sööjatest~~herbivooridest vaenlasi. Nende süntees (näiteks erinevatest [[aminohape]]test nagu L-[[fenüülalaniin]], L-[[türosiin]], L-[[leutsiin]], L-[[isoleutsiin]], L-[[valiin]] ), säilitamine ja transformatsioon toimub tõenäoliselt taime rakkude [[vakuool]]ides ja sõltub taime liigist, vanusest, kasvutingimustest, aastajast, ~~taime organist~~taimeorganist, vee janing väetistega varustatusest jt ja teistest teguritest. ~~Kuid~~Neid ~~ainet~~aineid on tuvastatud ka osades [[bakter]]ites ja [[seen]]tes. Tsüanogeenseid glükosiide sünteesivad osad taimeliigid [[sugukond (bioloogia)\| sugukondades]] [[liblikõielised]] (''Fabaceae''), [[roosõielised]] (''Rosaceae''), [[linalised]] (''Linaceae''), [[kõrrelised]] (''Poaceae''), [[võhalised]] (Araceae), [[piimalillelised]] (''Euphorbiaceae''), [[õisiklehelised]] (''Flacourtiaceae''), [[kannatuslillelised]] (''Passifloraceae''), [[korvõielised]] (''Compositae'') jt.<ref>Vetter J, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10669009 Plant cyanogenic glycosides.], Toxicon, jaanuar 2000;38(1):11-36, veebiversioon (tarve 15.07.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> 20. rida: * ''prulaurasin'' * ''prunasin'' ([[jaapani kirsipuu]] (''Prunus japonica''), [[Maximowiczi kirsipuu]] (''P. maximowiczii''), mõru mandel – (''Amygdali amari semina''), ''Olinia ventosa'', ''O. radiata'', ''O. emarginata'', ''O. rochetiana'', ''Acacia greggii'', [[võilillekohv]], [[purpur-kannatuslill]] (''Passiflora edulis''), [[harilik papaia]] (''Carica papaya'') jt) * ~~''sambunigrin''~~[[sambunigriin]] ([[must leeder]] (''Sambucus nigra''), [[kanada leeder]] (''Sambucus canadensis'') * ''~~taxiphyllin~~taksifülliin'' ( ''[[Bambusa vulgaris]]'', ''[[Henriettella fascicularis]]'', [[jugapuu]]<ref>http://www.eestiloodus.ee/artikkel2603_2582.html</ref> jt) * ''tetraphyllin B'' (''[[Adenia volkensii]]' jt) * ''triglochinin'' ([[suurejuureline alokaasia]] (''Alocasia macrorrhizos'')

Tsüanogeensed glükosiidid: erinevus redaktsioonide vahel