Pompei: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ulla~etwiki (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
28. rida:
 
==Pompeji==
[[Pilt:Roman campania pompeii.png|thumb|Roomaaegne kaart. Pompei on punaselt esile toodud.]]
 
Antiikaja Pompei ([[ladina keel]]es ''Pompeii'', ''Pompeji'') asutasid [[6. sajand eKr|6. sajandil]] eKr [[oskid]]. Aastal [[79]] m.a.j. mattus Pompeji [[Vesuuv]]i tuha ja laava alla, kui vulkaan purskama hakkas. Tuhakiht oli 7-9 m paksune. Niimoodi see linnake konserveerus peaaegu tervena paljudeks sajanditeks. [[18. sajandilsajand]]il [[1748]]. aastal hakati Pompeji'lt tuhakihti eemaldama. Vahepeal see töö peatus ja järjekindlalt alustati väljakaevamistega uuesti aastal [[1860]]. Vulkaanipurskega kaasnenud laavavood ja linna peale langenud niiske tuhk moodustasid hermeetilise kihi, mis säilitas mitmeid ühiskondlikke hooneid, templeid, teatreid, [[term]]e, töökodasid ja eramaju. Lisaks leiti varemetest ligi 2000 inimohvrit, sealhulgas mitu aheldatud [[gladiaator]]it. Koos vihmaga allasadanud vulkaanituhk jäi püsivalt inimkehade külge ja nii säilisid kehade vormid ka pärast kehade endi põrmustumist. Mõnedesse neist vormidest valati hiljem vedelat kipsi ja saadi omamoodi "skulptuurid".
 
Enamus Pompejist leitud asjadest, samuti paremad [[fresko]]d ja mosaiigid on viidud [[Napoli Rahvusmuuseum]]isse. 3 km pikkuse ringmüüriga ümbritsetud linna lubjakivist hooned on ehitatud 6.-5. sajandil, [[tuffhoone]]d 4.-2. sajandil ja tellishooned 80-30 aastat e.Kr. Pompeij vanimaks osaks on kolmnurkne foorum ja [[dooria]] templi varemed, mis pärinevad 6. sajandist e.Kr. Linna keskel piklikul foorumil asuvad [[basiilika]], mis pärineb 2. sajandist, Jupiteri jmt. templi, turuhoone ''macellum'''i ja [[kuuriahoone]] varemed (viimati nimetatud hooned pärinevad 1. sajandist e.Kr). Välja on ka kaevatud [[palestra]] (2. saj), [[odeion]], teater (5000 kohta, pärineb 1. saj. e.Kr), vanim Rooma [[amfiteater]] (35 astet, 20 000 kohta, u 80 e.Kr), [[Stabiae]] termid, hulk elamuid ja linnalähedasi villasid (alates 3. saj e.Kr). Niinimetatud [[Faunuse maja]]st on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike (näiteks [[Aleksander Suur]]e lahing), Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale. Pompeji elumajad on tuntud kui kunagise omapärase ja ilmeka rooma arhitektuuri head näited. [[Eklektitsism]]i vaim juhtis selle loojaid nii erilaadiliste elementide ühendamisele nagu [[itaalia aatrium]] ja [[hellenistlik peristüül]]. Seda tüüpi just esindavadki Pompeji kaunimad elumajad, nagu [[Pansa maja]], [[Fauni maja]], [[Loreius Tiburtinuse maja]] ja kõigepealt kuulus [[Vettiuste maja]]. Pidulikus poolhämaruses võtsid külalisi vastu avar aatrium ja selle kaks kõrvaltiiba. Siin ootasid kliendid oma patriooni ilmumist. Aatriumis avaldus vanade roomlaste kombekas elulaad. Söögitoaks määratud ruumi ehk [[tablinum]]i taga oli näha uuendusena Kreekast sissetoodud peristüüli. Suursugustes majades oli see rohkem kaunistuseks kui elanike igapäevaseks elamiseks. Sellest tulenevalt eraldati tõenäoliselt juba vanal ajal peristüüli keskmine osa seda ümbritsevast käigust vahevõrega. Erinevalt kreeka majast olid ruumid majades asetatud range korrapärasusega peateljest paremale ja vasakule.
 
Pompeji majad kutsuvadvõimaldavad tänapäeva inimestesinimestel esile tulise vaimustuse: need võimaldavad tal tungidamõista endistetolleaegsete elanike igapäevasesseigapäevast ellu ning võluvad teda kujunduse ülima täiuslikkusegaelu. EntMajade majadesseinad tulidon ilmsikstäis ka edevus, maitsetu luksus ning nende rikaste mõttetused, kes lasid pooleldi käsitööndusliku tasemega kunstnikel maalida seinad täismaalitud kuulsate kreeka maalide koopiaid. SeinadNendel kaetipiltidel osaliselton ka pinnaliste kaunistustega või püüti kõikide vahenditega, pooleldi fantastiliste, teaterlike kulissidegapüütud esile kutsuda ka ruumilisuse muljet.
 
== Välislingid ==
 
{{commons|Category:Pompeii|Pompei}}
 
[[Kategooria:Itaalia]]