Redaktsioon: 10. juuli 2015, kell 18:16 redigeeri 88.196.236.106 (arutelu) →‎Kariljon ja Eesti ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. juuli 2015, kell 12:55 redigeeri eemalda 90.190.71.25 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:PlummerCarillonPlayer.JPG\|pisi\|56 kellaga kariljoni juhtpult]] [[Pilt:Salzburg Glockenspiel 01.jpg\|pisi\|Isemängiva kariljoni juhttrummel. Nahkribad ühendavad trumlit kelli löövate vasaratega.]] [[Pilt:KirkInTheHills.jpg\|pisi\|Kirk-in-the-Hills'i kiriku 77 kellaga kariljon [[Ameerika Ühendriigid\|Ameerika Ühendriikides]] Bloomfield Hillsis on suurim maailmas]] [[Pilt:Mobile carillon concert with the accompaniment of the Polish Border Guard Orchestra during III World Gdańsk Reunion - 05.jpg\|pisi\|Liikuvkariljon]] 7. rida ⟶ 8. rida: ==Kirjeldus== Kariljonis on vähemalt 23, suuremates isegi 7677 kella. Tavalisem on 47 kellaga nn kontsertkariljon, mille [[hääleulatus]] on neli [[oktaav]]i. Kelli mängitakse üksteise järel, et esitada [[meloodia]]t või koos, et tekitada [[akord]]i. Kariljoni [[mängupult]] meenutab [[orel]]i oma. Sellel on [[manuaal]], mida mängitakse peopesade või rusikatega ja [[Oreli pedaal\|pedaal]], mida mängitakse jalgadega. Kangikujulised klahvid on ühendatud varraste, ~~kangide~~hoobade ja trossidega kelli löövate vasaratega. Kariljonile kirjutatud teosed on tavaliselt [[Noodikiri\|noodistatud]] nii, et [[bassivõti\|bassivõtmes]] kirjutatud [[noot]]e mängitakse pedaaliga ja [[viiulivõti\|viiulivõtmes]] noote manuaaliga.

Kariljon: erinevus redaktsioonide vahel