Võsaülane: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
PResümee puudub |
||
23. rida:
Levinud peaaegu kogu [[Euroopa]]s, puudub [[Island]]il, [[Lapimaa]]l ja enamikul [[Pürenee poolsaar]]est. Eestis sage.
[[Suurbritannia]]s peetakse võsaülast üheks iidsete metsaalade [[indikaatortaim]]eks.<ref>[[Brent Elliot]] Flora. Aialillede illustreeritud ajalugu. 2001 Tänapäev
Kasvab [[lehtmets|leht-]] ja [[segamets]]ades, [[võsastik]]es, [[puisniit]]udel. Eelkõige [[salumets|salu-]] ja [[laanemets]]as. Varjulembene ülane eelistab parasniisket [[huumus]]rikast mulda.
49. rida:
Võsaülast on mõnel pool kasutatud [[ravimtaim]]ena. [[Reuma]] korral on värskeid katkivajutatud lehti asetatud valu tekitavatele kohtadele. Tänapäeval mõistetakse selline käitumine hukka, sest mürgine mahl võib nahale tekitada raskesti paranevaid haavasid. [[Külmetus]]e korral tehakse kuivatatud võsaülase õitest teed. Mürgisus kuivatades kaob.
Võsaülase söömisel võib inimene saada ülasemürgituse. Inimese surma võib põhjustada 30 võsaülase söömine.<ref>[[Ain Raal]], "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]", lk 70, Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 2010</ref>
Koduloomad ei söö teda sellepärast, et tal on kibe maitse. On levinud omapärane uskumus, et kui kevadel esimene külmalille (võsaülase) õis ära süüa, siis ei ole vaja terve aasta jooksul külma karta.
| |||