Kilp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hallsilm (arutelu | kaastöö)
Lisasin olulist infot, püüdsin artiklit muuta teaduslikumaks ja järgida ülesehituselt inglise vikit. Viiteid ei jõudnud lisada veel, aga googldades on võimalik kõik kenasti üles leida ja lisada va. mõnedest raamatutest pärit info.
Eemaldatud muudatus 4222842, mille tegi Hallsilm (arutelu), ei ole õigustatud muudatused, eriti viidete puudumisel
1. rida:
{{See Artikkel|kaitserelvast}}
[[Pilt:Mongolian Armed Forces in riot gears.jpg|pisi|Mongoolia märulipolitsei kilbid]]
'''Kilp''' on [[sõjandus]]es [[relvad]]e hulka kuuluv kaitsevahend rünnakute tõrjumiseks. Erinevalt [[raudrüü]]st ja [[kuulikindel vest|kuulikindlast vestist]] kantakse kilpi käes.
'''Kilp''' on [[sõjandus]]es kasutatav isiklik turviseliik, mõeldud viskerelvade peatamiseks või mõõkade, nuiade, kirveste ja sarnaste relvade löökide kõrvalejuhtimiseks, kas enda ette asetatuna, keha külge kinnitatuna või käes hoituna. Kilpe on väga erineva suurusega, alates kogu keha korraga varjavatest piiramiskilpidest kuni väikeste pihukilpideni, mida kasutati käsitsivõitluses. Kilpe on tehtud kõikvõimaliku kujuga, levinuimad on ringi-, rombi-, ristiküliku- ja ovaalkujulised, samuti on ääretult varieeruv kilpide kitsamast kasutusotstarbest ja -viisist, piirkondadest, staatusest, ja ajajärgust lähtuv disain ning materjalikasutus. Kilpide kaunistamise eesmärgiks oli identifitseerimine lahinguväljal, visuaalse illusiooni tekitamine vastase eksitamiseks, vastase heidutamine, kaitsemaagia. Antiikajast uusajani olid kilpide põhiosa koosnes kas õhukesest külmkarastusega rauast ja pronksist plekist või kondiliimi abil karvutustatud toornaha ja üksteisega kokkukleebitud kisklaudadest või punutud vitstest raamile tõmmatud toornahast. Sellele lisaks tugevdati kilpe külgeneeditud või -punutud metallist, puust, luust või nahast ääriste, kupalde ja ribidega. Tammepuust kilbid uusaegne romantistlik väärkujutelm, tegelikult eelistati võimalikult kerget ja sitkuse, mitte tugevusega lööke absorbeerivat ning hea töödeldavusega puitu. Euroopas ja kitsamalt Läänemere piirkonnas oli selleks lepp, pappel ja pärn ning nende puudumisel mänd.
 
Kilbi vanim vorm kaitses [[käsirelvad]]e ja [[nool]]te eest. Seda on kasutatud enamikus [[tsivilisatsioon]]ides. Kilbi ehitus oli eri paikades erinev. Ka suuruselt olid nad väga erinevad, alates väikestest käsitsivõistluses kasutatavatest kilpidest, mis polnud peopesast palju suuremad, kuni suurte paneelideni, mille taha oli võimalik tervenisti varjuda. Ka nende paksus oli erinev: valmistati nii pakse puukilpe, mille eesmärk oli kinni pidada noolte ja [[oda]]de otsetabamused, kui õhukesi kergeid kilpe, mille eesmärk oli [[mõõk|mõõga]]hoope kõrvale juhtida. Kujult võisid nad olla [[ring]]i-, [[ovaal]]i-, [[ruut|ruudu]]-, [[ristkülik]]u- või [[kolmnurk|kolmnurga]]kujulised. Harvem esinesid kilbid, mis meenutasid kujult [[rööpkülik]]ut, [[kaheksa]]t või niisugust ruutu, mille peal asus poolring silmaavadega. Kilpi hoiti keskkohast käes või oli kilp [[rihm]]adega sõduri keha, kõige sagedamini käe külge seotud.
"''Läksid üle jõe, pärnapuust kilbid ees"'' (Niebelungide laul).
 
[[Euroopa]]s olid kilbid [[sõda|sõjas]] kasutusel kuni [[17. sajand]]ini, kui [[tulirelvad]] tegid need kasutuks. Mõnikord kasutatakse neid [[suurtükivägi|suurtükiväes]].
Eurooopa konfliktides kasutati kilpe kuni 18 sajandini, Hiinas, Indias, Aafrikas, Ameerikas lõppes nende massiline kasutamine sõdades 19 sajandil, vähemarenenud rahvaste juures on need lahinguväljal kasutusel siiamaani. 20. ja 21. sajandil on kilbid kasutusel sõjaväe ja politsei eriüksuste tegevuse tõhustamiseks. Tänapäevased kilpide valmistamisel kasutatakse polükarbonaati, keraamilisi materjale, sünteetilist fiibrit, metallisulameid. Eristatakse ballistilisi- ja märulikilpe, kuid millel võib olla ka teise omadusi. Esimesed on mõeldud kaitseks eelkõige suure kineetilise energiaga objektide eest (shrapnell, kuulid, plahvatuslaine), teised külm- ja viskerelvade tõrjumiseks, inimestevaheliseks füüsiliseks barjääriks ning käsitsivõitluseks. Tänapäeval on kasutusel ka isiku või organisatsiooni tunnuseks olev [[vapikilp]]. Vapikilpe uurib [[heraldika]].
 
20. ja 21. sajandil hakkasid kilpe kasutama [[sõjavägi|sõjaväe]] ja [[politsei]] eriüksused ([[märulipolitsei]]), mis on spetsialiseerunud [[meeleavaldus]]te laialiajamisele, [[mäss]]ude mahasurumisele, [[pantvang]]ide vabastamisele ja võitlusele [[terrorism|terroristidega]]. Sealjuures on kasutusele võetud uudsed materjalid, näiteks võib kilp olla üleni läbipaistev.
<nowiki> </nowiki>Euroopa antiikaja tuntumateks kilpideks on kreeka hopliitide kasutatud aspis ehk hoplon ja roomlaste scutum (scuta), mida kasutati ka testudo ehk "kilpkonna" moodustamiseks. Antiikajast on säilinud kilbiga seotud kreekakeelne ütlus: "I tan i epi tas" - kilbiga või kilbil, Kreeka naiste järelehüüe lahingusseminevatele sõdalastele (põgenedes visati ära kilp, kuulsamaid langenuid oli kombeks pärast võitu tassida odadest ja kilpidest moodustatud kanderaamil).
 
Tihti olid samasse suguvõssa kuuluvatel isikutel sarnased kilbid. See hõlbustas nende äratundmist lahinguväljal. Nendest kilpidest kujunes välja suguvõsa tunnuseks olev [[vapikilp]]. Vapikilpe uurib [[heraldika]].
Euroopa varakeskaja tuntumateks kilpideks on viikingite skjöldr - (läbimõõt 80-90 cm), targa (läbimõõt 50-70 cm) ja buklari (läbimõõt 15-50 cm) ja normannide tilgakilp (kite shield). Keskaegsetest kilpidest on tuntumad pihukilp (buckler) , mantlet, guige, roundel, heater, pavise, ungari kilp. Eesti kirjakeeles kilpide täpsemad nimetused puuduvad, mõnedes sotsiaalsetes gruppides on väljakujunenud eestikeelne argoo alternatiivina ingliskeelsele terminoloogiale.
 
==Vana-Kreeka==
[[Pilt:Bronze_votive_shield.JPG|pisi|Vanakreeka kilp]]
Kujunduselt oli kilpe mitmesuguseid. [[Ilias]]es kirjeldatud [[Achilleus]]e kilp meenutab [[Mükeene]] pärandit. Luksuslikult oli kaunistatud ka [[Athena Parthenos]]e kilp; selle välisküljel oli kujutatud võitlust [[amatsoonid]]ega ja siseküljel võitlust [[gigandid|gigantidega]].<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 1. kd., lk. 246</ref>
 
Lihtsaid kilpe iseloomustas kilbimärk ([[gorgod|gorgo]] või [[Pegasos]]e kujutis). Kilpi kasutati ka [[reljeef (kunst)|reljeefide]] dekoratiivse elemendina, näiteks [[Pergamon]]i [[propüleed|propülonil]], mille kaudu pääses [[altar]]i piirkonda.<ref name=Antiigileksikon/>
 
Antiikajal, sellele järgnenud [[suur rahvasterändamine|suure rahvasterändamise]] ajal ja [[keskaeg|keskajalgi]] valmistati kilpe harilikult [[pappel|paplist]], [[laimipuu]]st või mõnest muust sellisest puidust, mis ei kippunud lõhenema. Kilp võis olla kaetud [[nahk|nahaga]] ning mõnel juhul oli sellel [[metall]]ist või mõnest muust materjalist ribasid või sidemeid, mis kilpi tugevdasid. Kilpi võisid kanda nii jala-, ratsa- kui mereväelased, nii lihtsõdurid kui ohvitserid.
 
== Viited ==
{{Viited}}
<ref>www.google.com</ref>{{commonscat|Shields}}
 
<ref>www.google.com</ref>{{commonscat|Shields}}
 
[[Kategooria:Sõjandus]]