Osa puksiire on ehitatud spetsiaalselt teiste ujuvvahendite stabiilseks enda ees tõukamiseks ja neid nimetatakse puksiir-tõukuriteks või tõukur-puksiirideks. Kui puksiir veab puksiirotsaga ühendatud [[praam]]i, siis on tegu kahe laevaga, kuid kui puksiir tõukab enda ees olevat praami, on loetakse need üheks laevaks.
Puksiiridel on üldjuhul võimas jõuseade, hea manööverdusvõime ja merelaevandusesavamerel kasutatavatelkasutatavail ka üsna suur süvis, mis võimaldab paremat stabiilsust ja väiksemat triivi tugevas tuules. Sageli on puksiirid suutelised sõitma jääs ja õhemat jääd ise murdma. Suurem osa [[päästelaev]]adest ja [[jäämurdja]]test on samuti hõlbustatud pukseerimisvõimega, kuid ühtlasi on suurendatud merekindlust. Käiturina on kasutusel kas [[sõukruvi]]d, mis on sageli pööratavad aktiivroolina, või [[püstlabadega sõuajam]]id (voith-schenider). Tekiehitis on toodud sageli kere keskosast pisut ettepoole ja ahtritekk on jäetud vabaks konksu otsa kinnitatud puksiirotsaga - puksiirtouga - vabaks pööramiseks ja manööverdamiseks. Nüüdisaegsetel puksiiridel on laevajuhtidele sageli tagatud vaateväli 360 kraadi ulatuses. Tavaliselt on tänapäevase puksiiri sillalsillas puksiirkonksuga otseühendus-mehhanism puksiirotsa kiireks vabastamiseks erijuhtudelohtlikus olukorras. Ahtriteki kohal on sageli ühest pardast teiseni ulatuvad puksiirkaared, mis väldivad konksule kinnitatud puksiirotsa takerdumist reelingu või tekidetailide taha.
