Vastseliina piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
10. rida:
==Linnuse ajalugu==
Teadaolevatel andmetel alustati Vastseliina [[linnus]]e ehitamist [[Tartu piiskopkond]]a
Kuigi Vastseliina linnus asus Tartu piiskopkonna maadel ja linnuse praeguses nimetuses on viide piiskopile, oli selle ehitamise korraldajaks ja arvatavasti ka algatajaks hoopis [[1237]] [[Mõõgavendade Ordu]] järeltulijana loodud [[Liivi Ordu]] oma 24. ordumeistri [[Burchard von Dreileben]]i isiklikul juhtimisel.
Sellel ajal püstitati nelinurkse põhiplaaniga peatorn ([[tornlinnus]]). Selle mõõdud olid jalamilt 14,5 ja 19 meetrit, müüride paksus ulatus
Hiljem kandis linnus Neuhauseni ja Schloß Neuhauseni nime. [[1379]]. aastal rajati endise tornlinnuse ümber ristkülikukujuline [[laagerkastell]] ja linnus ümbritseti [[kaitseõu]]ega. [[15. sajand]]i lõpul ehitati kirdetorn. [[16. sajand]]i alguses ehitati [[dansker|danskrilaadne]] põhjatorn. Kagunurk sai ainulaadse dekooriga ümartorni ning linnusemüür ehitati kõrgemaks. [[Palisaad]] lammutati ning selle asemele ehitati väikeste tornidega [[zwinger]]. Linnust kindlustati täiendavalt kuni [[Liivi sõda|Liivi sõjani]]. Vastseliina linnus oli omanäoline oma välisarhitektuuri dekoratiivsuse poolest ning ainulaadne ehitis kogu [[Eesti]] ja [[Läti]] alal.
Looduslikult kõige vähem kaitstud lõunaküljel olid kaitset parandav zwinger ning kagutorni ees olev madal lisatorn [[suurtükk]]idele.
Vastseliina linnus asus vana [[Riia]]–[[Pihkva]] kaubatee ääres. Peale selle etendas ta tähtsat osa ka [[palverännak]]ute sihtpunktina.
Linnuse all asus võlvkelder ja selle peal oli linnuse[[kabel]], kus peeti kiriklikke kombetalitusi. Linnuse kabelis asus püha rist, mida käidi kummardamas. Püha risti kabeli külastus andis 40-päevase patukustutuse, mille esmakordselt kinnitas paavst [[Innocentius VI]] [[1354]]. aastal.▼
[[Liivi sõda]] algas linnusele õnnetult, milles linnust süüdistada ei saa. Nimelt olid suured kahtlused [[Tartu piiskop]]i [[Hermann II Wesel|Hermanus II]] kokkumängu kohta venelastega. Liivi sõja alguses tegutses Vastseliinas piiskopi saadik ja tõlk [[Christoffer Lustfer]], kes pettemanöövriga tahtis linnust venelaste kätte mängida. Sellest saadi teada ja Lustfer vangistati. Ordu pealinnuses [[Võnnu ordulinnus|Võnnus]] tunnistas ta pärast piinamist Tartu piiskopi vastu ja poos ennast vangikongis üles.
26. rida ⟶ 27. rida:
Nähes, et kavalus ei aita, otsustasid venelased vürst [[Pjotr Šuiski]] juhtimisel linnuse jõuga võtta. Selleks ajaks olid ka kaitsjad ettevalmistusi teinud. Ordumeister saatis lisajõude ja linnuse ülemaks sai [[Jorgen Uxkel]] (Jürgen Uexküll). [[Vastseliina piiramine (1558)|Esimene tugev rünnak]] toimus [[15. juuni]]l ja lõppes venelastele edutult. Sellest nende hoog aga ei raugenud ja venelased tulid seitsme leeriga linnuse alla, lastes mõned lasud müüri pihta, nii et [[müüritis]] mõningal määral alla varises. Sulased ja kodanikud astusid Jorgen Uxkeli juurde ja nõudsid, et ta linnuse loovutaks, muidu poovad nad ta müüri peale üles. Seetõttu pidi ta linnuse [[1. juuli]]l loovutama. Jorgen Uxkel lahkus koos sugulastega linnusest ja nad riisuti enamuses paljaks. Seejärel tapsid venelased kõik talupojad. Ka väikesed lapsed raiusid nad pooleks ja jätsid sinnapaika.
Vastseliina linnus jäi venelaste kätte aastani [[1582]], seega peaaegu sõja lõpuni. Liivi sõja alguses likvideeriti Tartu piiskopkond ja [[1562]]. aastal ka Liivi ordu, alistudes [[Poola]]le. Nii ei olnud 1582. aastal olemas enam linnuse rajajaid ja omanikke, kui [[Jam Zapolski vaherahu]]ga Vene tsaaririigi ja [[Rzeczpospolita]] vahel läks Vastseliina Rzeczpospolitale. 24 aasta pikkusele venelaste valitsemisele järgnes 43 aasta pikkune [[Poola aeg|Poola võimuperiood]].
[[1620]]. aastal [[Rootsi-Poola sõda (1621–1625)|alanud võitlus Poola]] ja [[Rootsi]] vahel Liivimaa pärast olid [[1625]]. aastaks olukorra sedavõrd Rootsi kasuks pööranud, et Vastseliina saadi kätte ilma suuremate purustusteta. Alles aasta enne [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõda]] [[1656]]–[[1658]] algasid linnusel uued kindlustustööd, mille iseloomu ja mahtu ei teata. Samas sõjas sai linnus ühepäevases piiramises [[21. juuli]]l 1656 rängalt kannatada ja alistus veelkord venelastele. 1658. aasta [[Vallisaare vaherahu]] ja [[1661]]. aasta [[Kärde rahu]] tõid Piusa kaldale Rootsi kuninga alamad tagasi. Sel korral viimaseks pooleks sajandiks. [[Põhjasõda]] muutis [[1702]]. aastal Vastseliina linnuse varemeteks. Kätte oli jõudnud [[suurtükk]]ide ja [[bastion]]ide ajastu, kus Vastseliinal puudusid
▲Linnuse all asus võlvkelder ja selle peal oli linnuse[[kabel]], kus peeti kiriklikke kombetalitusi. Linnuse kabelis asus püha rist, mida käidi kummardamas. Püha risti kabeli külastus andis 40-päevase patukustutuse, mille esmakordselt kinnitas paavst [[Innocentius VI]] [[1354]]. aastal.
==Pildid==
| |||