Jaanipäev: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti Vabariigis on jaanilaupäev ja jaanipäev [[riigipüha]]d; jaanilaupäeval tähistatakse Eestis [[võidupüha]], mis mälestab [[Eesti Vabadussõda]]. Kui [[katoliku kirik]] valis jaanipäeva Ristija Johannese päevaks vähemalt osalt seetõttu, et see langes paljude rahvaste seas peetavale kesksuvepühale, mis tähistab suvist [[pööripäev]]a, siis ka võidupüha tähistamiseks valisid [[Johan Laidoner]] ja [[Konstantin Päts]] teadlikult 23. juuni, et see riiklike tähtpäevade kalendris silma paistaks ning kiiresti omaks võetaks.▼

Jaaniõhtut ja -ööd tähistatakse Eestis laialdaselt jaanituledega, millel on sümboolne seos pööripäeva ja päikese kõrgseisuga. Tänapäeval on kombeks korraldada sel puhul nii rahvapidusid kui ka tähistada püha sõprade ja tuttavate keskel väiksemate [[lõkkeõhtu]]tega või [[grillimine|grillimisega]] koduaias või looduses. Tänapäevasteski traditsioonides on jaanipäev eestlaste jaoks üks aasta tähtsamaid pühi, mida ka välismaal viibides teistest sagedamini tähistama kaldutakse.▼

Romantilises ja kirjanduslikus traditsioonis kõneldakse [[sõnajalaõis|sõnajalaõie]] otsimisest jaaniööl. Seda pidavat metsast otsima armastajapaarid, kellele müütiline õis (tegelikkuses [[sõnajalgtaimed]] ei õitse) tähistab armastust. Seepärast esinevad sõnajalaõie ja jaaniöö motiivid sageli romantilises luules ja muusikas. Jaaniõhtu ja -ööga seostatakse ka Eesti looduses suviti esinevaid [[jaaniuss]]e, kes heidavad öösiti fosforestseeruvat valgust tänu [[bioluminestsents]]ile.▼