Redaktsioon: 23. juuni 2015, kell 11:18 redigeeri 217.71.47.242 (arutelu) →‎Saksa ordu õitseaeg kuni 15. sajandi alguseni: Sisulisa Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. juuni 2015, kell 11:18 redigeeri eemalda 217.71.47.242 (arutelu) →‎Saksa ordu õitseaeg kuni 15. sajandi alguseni Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Uuem muudatus →
93. rida: [[14. sajand]]i algul pääses Saksa ordu napilt Templiordu saatusest. [[Franciscus de Moliano]] korraldas [[inkvisitsioon]]i ja kuulas üle orduvaenulikke Liivimaa vaimulikke. Ordut süüdistati [[ketser]]luses, jumalateotamises, vastristituile kirikute ehitamise takistamises, koostöös venelaste ja paganatega, kuritegudes vastristitute ja vaimulike vastu ja reetmises. Ordu pandi korduvalt kirikuvande alla. Ainult suure vaevaga suutis ordu oma seisundi säilitada<ref>[[Anti Selart]]. Liivimaa ja Vene 13. sajandil. Tartu 2002. Lk. 248–250.</ref>. Saksa ordu jaoks oli 14. sajand õitseaeg. Preisimaal arenes kaubandus (ordualadel asusid hansalinnad: [[Danzig]], [[Elbing]], [[Braunsberg]], [[~~Köninsberg~~Köningsberg]], [[Kulm]] ja [[Thorn]]) mis võimaldas ehitada võimsaid ordulinnuseid ja õitsvaid kaubalinnu. Samas toimus pidevaid sõjakäike [[leedulased\|leedulaste]] vastu, millest lisaks ordurüütlitele võtsid osa ka ilmalikud rüütlid [[Prantsusmaa kuningriik\|Prantsusmaa]]lt, [[Itaalia]]st, [[Inglismaa kuningriik\|Inglismaa]]lt, [[Saksamaa]]lt ja mujalt. Selline "ristisõjaturism" kestis kuni [[15. sajand]]i alguseni. 14. sajandi lõpul ordu välispoliitiline olukord muutus komplitseerituks, kuna [[1386]]. aastal sõlmitud [[Krevo unioon]]iga sõlmiti Poola ja Leedu [[personaalunioon]] ning Leedu suurvürst [[Jogaila]] võttis vastu ristiusu. See tähendas, et ordul kadus ideoloogiline põhjus ristisõdadeks Leedu vastu ([[Leedu-Saksa ordu sõjad]]).

Saksa ordu: erinevus redaktsioonide vahel