Jaanipäev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Hallsilm (arutelu | kaastöö)
Uuema traditsiooni kirjeldamiseks oleks mõistlik luua eraldi alalõik, et vältida artikli muutumist liialt kirjuks. Püüdsin panna kirjutisse maakondadeülest vanemat traditsiooni. Ma ei tea kas see on hea aga tegin.
1. rida:
[[Pilt:Mittsommer Altja.jpg|pisi|300px|Jaanituli Altjal, 2009]]
[[Pilt:Aruküla Jaanipidu 2013.JPG|thumb|Jaanituli Arukülas, 2013]]
'''Leedopäev''' ehk jaanipäev on [[Eesti rahvakalender|Eesti rahvakalendri]] aasta kõige olulisem suvepüha, mis langeb 24. juunile. Leedopäevale eelneval õhtul, leedolaupäeval süüdati leedotuli, aasta kõige olulisem tuli. Eelkristlikust ajaperioodist pärit nimi säilis Muhumaal ja Saaremaal kõrvuti uuema nimetusega. Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist. Selleks et põlisrahvaste kesksuvepüha traditsioone kustutada, nimetati see [[Ristija Johannes]]e sündimise päevaks.
'''Jaanipäev ''' on [[Eesti rahvakalender|Eesti rahvakalendri]] suvepüha, mis langeb 24. juunile. Seda tähistatakse traditsiooniliselt jaaniõhtul ehk 23. juunil.
 
Leedopäevaks tuli hakata juba varem valmistuma. Tehti koduõlut, sel päeval olid enim hinnatud piimast valmistatud toidud. Ka lõke seati varem valmis ja kindlasti sinna kus tuld ennegi on tehtud. Leedolaupäeval tehti pühadetoitu. Koristati hoolikalt toad ja köeti sauna. Sauna mindi värske vihaga, mis mõnel pool tehti 9 liiki puudest ja lilledest. Kui toad olid puhtad, toodi sisse kaseoksad, mida pisteti ka majaräästasse. Nendega ehiti ka kiike. Riietati end pidulikult.
Jaanipäeva tähenduse eestlastel võtab kõige paremini kokku üks Virumaalt pärit ütlus: "Jaanipääv oli üks ilo ja unne pääv kõigile."
 
'''Leedotule pidamine''' - tähtis oli olla rõõmus. Vanarahvas arvas, et leedotuli ravib haigusi ja õnnistab, tule äärde minemata jätmine aga ennustab haigusi, ikaldust ning tulekahjusid. Mida pikem oli maa kõnnitud leedotule juurde, seda tugevam tule mõju. Kindlasti pidi igaüks tulle viskamiseks kaasa võtma kasvõi ühe raokese. Esivanemad pidasid tuld pühaks ja keelasid selle ääres vanduda ja riielda, sinna ei tohtinud sülitada ega sodi visata. Leedotulele anti ohvrianniks esimene osa kaasa võetud söögist ja joogist. Tule ääres end soojendati, söödi, lauldi, kiiguti ja mängiti ning loodeti et nii talitades tuleb eelolev poolaasta kindlasti tervem ja parem.<ref>http://www.maavald.ee/uudised/uudised/pyhad/4904-suured-paevad</ref>
Jaanipäevale eelneval õhtul, jaanilaupäeval ehk '''leedopäeval''' (23. juunil) on kombeks teha lõket. Kohati on rahvapärimusliku puhastusrituaalina kombeks lõkkest üle hüppamine.
 
Kuni 1918 aasta kalendrireformini ei seostanud Eesti maarahvas jaanipäeva suvise pööripäevaga. Pööripäevaks pidid külvitööd lõpetatud olema. Sama ütlemine oli ka suviste kohta. Kuigi suvisted on liikuv püha langes enne 1918 aastat tähistamise aeg üsna tihti kokku pööripäeva ajaga.
"Päiväkäändjäne - kats nädält inne vana jaanipäiva. Päiv naks lühemäs minema." Setu.<ref>Eesti rahvakalender III,IV Mall Hiiemäe „Eesti raamat“ Tallinn 1985.a.</ref>
 
Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, kus seda peetakse [[Ristija Johannes]]e sündimise päevaks.
 
==Viited==