Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
49. rida:
Õnneks ei rutanud Vabariigi Valitsus uue eraõppeasutuste seaduse ellurakendamisega, "Pallas" sai ettenähtud toetuse ja kool jätkas tegevust senistel alustel.
==Kõrgema Kunstikooli "Pallas"
[[17. juuni]]l [[1940]] [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|okupeeris NSV Liit Eesti]] ning korraldas [[21. juuni]]l [[juunipööre|riigipöörde]]. [[6. august]]il liideti Eesti [[NSV Liit|Nõukogude Liiduga]]. Algas "kunstielu ümberkorraldamine nõukogulikel alustel". Augusti alguses likvideeriti kõik seni Eestis töötanud erakunstikoolid. [[21. august]]il 1940 otsustas presidendi kohusetäitja peaminister [[Johannes Vares]] asutada Tartus arvates [[1. september|1. septembrist]] riigi ülalpeetava kunstikooli nimetusega "Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool". Uus kunstikool alustas tööd likvideerimise seaduse alusel ülevõetud varadega endise kunstikooli "Pallas" ruumides septembri lõpul.<ref name="Nurk2">Tiina Nurk. Op. cit., lk 253.</ref> Nõukogude võimu poolt asutatud Konrad Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli tegevuse katkestas sõjategevuse jõudmine Eestisse [[1941]]. aasta suvel ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]].
[[25. august]]il 1944 hõivasid Nõukogude väed Tartu. "Pallase" kunstikooli hoone põles maha. Säilisid vaid keldrikorrusel olnud esemed.<ref name="AB, 1945">[[Aino Bach]]. "Tartu kunstnike tööst". – [[Sirp ja Vasar]], 3. veebruar 1945.</ref> Põlenud "Pallasest" päästetud skulptuuritarbed, ahjud ja muu kasutamiskõlblik viidi [[korporatsioon Ugala]] ruumidesse, kus [[15. november|15. novembril]] [[1944]] alustas tööd [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut]].<ref name="AB, 1945" />
|