Arutelu:Kellamäng: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
:[[Kellatorn]] suunab kellamängu siia. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 6. juuni 2015, kell 16:07 (EEST)
:: Tuleb ette näha teine pealkiri, link parandada ja panna siia täpsustusmärkus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 16:25 (EEST)
Sõna ''kellamäng'' kasutatakse eesti keeles mitmes mõistes. ''Kellamäng'' võib tähendada:
<br>1) orkestripilli (vt [[kellamäng]])
<br>2) kariljoni (''carillon''); neid on kahesuguseid: mehhaanilisi (isemängivaid) ja klaviatuuri (ja pedaali) abil mängitavaid
<br>3) kirikukellade käsitsi mängu
<br>4) käsikellade mängu
Orkestris kasutatakse veel [[Torukellad|torukelli]] (nii neid ka nimetatakse) ja ülesriputatud kelli-kellukesi (kas sellel pillil on olemas ka eraldi nimetus, ei tea).
Mehhaanilisi, isemängivaid kariljone on Eestis praegu kolm: Tartu raekoja kellatornis, Rakvere Kolmainu kiriku kellatornis (mängib Arvo Pärdi spetsiaalselt kirjutatud, umbes minuti pikkust teost) ja mõni päev tagasi lisandunud Viljandi Jaani kiriku kellatornis (mängib Tõnu Kõrvitsa spetsiaalselt selleks otstarbeks kirjutatud teost). Klaviatuuri abil mängitavaid kariljone Eestis ei ole. Lähimad sellised asuvad Venemaal Peterhofis ja Peterburis ning Leedus Kaunases ja Klaipedas. Arvatavasti ainus eesti kariljonimängija on [[Astrid Romandi Bowler]], kes sündis ja elab Austraalias. Temast on kirjutatud [http://vabaeestisona.com/index.php?option=com_content&view=article&id=815:eestlane-astrid-bowler-kariljonist&catid=15:eesti-uudised&Itemid=3 siin]. Terminit ''kariljon'' on on eesti keeles kasutatud vähe, EKSS ja ÕS seda ei tunne. Laine Jänes, kes on ju õppinud muusik, on [http://tartu.postimees.ee/1957749/lible-tegi-lible-tegi siin artiklis] kasutanud seda vaheldumisi sõnaga ''kellamäng''. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 7. juuni 2015, kell 15:55 (EEST)
| |||