Osmussaar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Saar
| Nimi = Osmussaar
29. rida:
=== Geoloogia ===
[[Pilt:Bretšarahn Osmussaarelt.JPG|pisi|upright|[[Neugrundbretša]]]]
Osmussaar asub [[Põhja-Eesti pank|Põhja-Eesti panga]] [[Osmussaare klindipoolsaar]]el, mis kerkis [[jäänuksaar]]ena merest 2000–3000<ref>[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1683 Kas meie pankrannik mahub maailmapärandisse?] Eesti Loodus, 2006/10</ref> aasta eest. Saare paepealne pind on [[klibu]]ne ja selle kõrgema osa moodustab mööda saare põhja- ja kirderannikut kulgev [[Balti klint|Balti klindi]] lõik ([[Osmussaare pank]]), mis tõuseb kuni 6 meetri kõrguseni merepinnast. Lõunaosa on madalam ja seal asuvad ka mitmed [[järv]]ed (nt [[Inahamne]], [[Kappelkärre]], [[Lihlhamne]], [[Krokatstaindappen]] jt), mis on tekkelt [[glatsioisostaasia|neotektoonilise maatõusu]] tõttu merest eraldunud madalad lahesopid.
Osmussaarel on ligi 60 [[gneissbretša]] rahnu, mis pärinevad 535 miljoni aasta eest toimunud meteoriidiplahvatuse ringvallilt ja väljapaiskematerjalist. [[Neugrundi kraater|Neugrundi meteoriidikraatri]] keskpunkt asub saarest kuni 10 km kirdes.<ref>[http://www.klint.envir.ee/klint/est/11.html Loode-Eesti klindilõik]</ref> Tuntumad rahnud on [[Skarvan]] ja Kaksikud. [[Osmussaare Kaksikud]] on saare suurimad, kuid on kaotanud ligi poole oma hiilgusest, kui [[Venemaa|vene]] väed [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal saarel leiduvaid bretšarahne kaitserajatiste ehitamise eesmärgil ära kasutasid. Praegu on Kaksikute ümbermõõt ligi 30 meetrit ja kõrgus 3 meetrit.
46. rida:
[[Pilt:Suleline Osmussaarelt.JPG|pisi|Osmussaarel pesitseb rohkelt linde.]]
=== Linnustik ===
Osmussaar asetseb [[ida-atlandi rändetee]]l, mida mööda liiguvad miljonid [[linnud]] [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] ääres paiknevatelt pesitsusaladelt [[Lääne-Euroopa]]s ja [[Aafrika]]s asuvatele talvitusaladele ja tagasi.
68. rida ⟶ 67. rida:
Osmussaart on esimest korda mainitud umbes aastal [[1250]] (''Hothensholm'').
16. sajandil rajati arvatavasti esimene puidust [[Osmussaare kabel]] tolleaegsesse sadamakohta. [[1766]]. aastal pühitseti sisse samasse kohta ehitatud lubjakivist kabel, mis asub tänapäeval maakerke tõttu sadamast poolteist kilomeetrit põhja pool. Kabeli kõrval paikneb ka [[Osmussaare kalmistu]]. Aasta enne kivikabeli rajamist püstitati [[Osmussaare tuletorn]] selle esialgsel kujul.
Osmussaare maad kuulusid [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa]] alla, aga see oli kaugel. [[Bien]]i talupojad lähtusid oma elukorralduses ikka 1650 kuninganna [[Kristiina]] antud [[vabakiri|vabakirjast]].
[[Pilt:Osmussaar8.jpg|thumb|left|Sõdurite mälestusmärk]]
1814. aastal püstitati pärast varasema kivist tuletorni kokkuvarisemist saarele ajutine puittorn, mis asendati [[1850]] uue kivist majakaga. See kestis kuni [[1941]]. aastani, mil selle õhkisid saarelt evakueeruvad Nõukogude sõdurid.
82. rida ⟶ 80. rida:
Seoses Saksa vägede pealetungiga 1941. aastal tuli asuda saart kaitsma. Osmussaare kangelaslik kaitsmine vene vägede poolt on ainult [[legend]], kuna tegelikkuses ei pakkunud saare vallutamine sakslastele huvi ja venelaste tegevus piirdus ainult saarelt põgenemisega. Siiski pommitasid sakslased saart mitu päeva. Hiljem pühendati põgenemise käigus mahajäänud venelastele [[Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel|mälestusmärk]]. Nimelt ei olnud kõik vene sõdurid põgenedes laevale mahtunud ja üleliigsed sõdurid kas lasti maha või suleti patarei ruumidesse.
Nõukogude ajal paiknes saarel sideväeosa. Plaanitud rannakaitserajatistest ehitati valmis kaks
[[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1976]] toimus Osmussaare lähistel [[Osmussaare maavärin]].
Aastatel
Taasiseseisvunud Eestis ei ole kunagised osmussaarlased ega nende järglased oma kunagisi maid tagasi oma käsutusse saanud.
| |||