Redaktsioon: 22. mai 2015, kell 19:17 redigeeri 88.196.28.229 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. mai 2015, kell 21:57 redigeeri eemalda 88.196.28.229 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: '''Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī''' ([[pärsia keel]]es مولانا جلال الدین محمد رومی, [[türgi keel]]es ''Mevlânâ Celâleddin Mehmed Rumi'') ehk '''Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Bal<u>kh</u>ī''', enamasti lihtsalt '''Rūmī''' ([[30. september]] [[1207]] [[Balkh]] tänapäeva [[Afganistan]]is või Vakhš [[Kurgonteppa]] lähedal tänapäeva [[Tadžikistan]]is – [[17. detsember]] [[1273]] [[Konya]] tänapäeva [[Türgi]]s), oli pärsia (tadžiki) luuletaja, jurist, teoloog ja õpetlane, [[sufism\|sufi]] müstik. Elas suurema osa ajast Konya linnas. Jalāl ad-Dīn Rūmī pühendas oma ekstaatilisi nägemusi ja elamusi sisaldava mahuka [[gaseel]]ikogu "[[Dīvān-e Šams-e Tabrīzī]]" ehk "[[Dīvān-e Kabīr]]"i [[derviš]] [[Shams-i-Tabrīzī]]le, kelle juhtimisel ta avastas olemise metafüüsilise sügavuse.<ref>"700 aastat Džalāl ad-Dīn Rūmī surmast. - Haljand Udam. ''Orienditeekond''. Tartu: Ilmamaa, 2001.</ref> Rūmī umbes 26 000 värsireast koosnev müstiline õpetuspoeem "[[Masnavī]]" on pärsiakeelses maailmas [[Koraan]]i järel kõige tähtsam kirjandusteos. Õpilaste kirjapandud on Rūmī vestlustekogu "[[Fihi ma fihi]]" ('Selles on, mis selles on'). Rūmī järgijad lõid temast kannustatult [[Mevleviye]], pöörlevate dervišite vennaskonna, mille liikmed otsivad [[ekstaas]]i erilises muusikalise saatega tantsu[[rituaal]]is. Türgi kultuuri- ja turismiministeeriumi ettepanekul kuulutas [[UNESCO]] 2007. aasta rahvusvaheliseks Rūmī aastaks.

Rūmī: erinevus redaktsioonide vahel