Massihävitusrelv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
8. rida:
Terminit "massihävitusrelv" on kasutatud sellises tähenduses vähemalt aastast 1937, kui seda kasutati [[pommitaja]]te kirjeldamiseks. Tollel ajal tundusid need kõrgel lendavad hävituslennukid kui peatumatu hävitusjõud ning ohuna tsiviilisikutele, kes olid lahingurindelt eemal. [[Teine maailmasõda|Teisel maailmasõjal]] rünnati lennukitega linnu nagu [[Hamburg]] ja [[Tokyo]], kus suri kümneid tuhandeid ühe ööga.<ref name="wmdref"/>
Tavapäraste pommide hävitusvõimekust ei anna võrreldagi [[aatompomm]]i hävitusvõimekusega, mis lõhkes [[Hiroshima]] kohal. Aatompomm hävitas terve linna ning umbes 66000 inimest said otsekohe surma. Aasta lõpuks oli [[kiiritus]]e mõju tõttu suurenenud hukkunute arv
[[Kloor]]igaasi kasutati [[esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. Veel on olemas ka bioloogiarelvad, mis sisaldavad looduslikke mürke, baktereid või viiruseid. Neid relvi kasutati rahvarohketes alades, et saavutada maksimaalne efektiivsus. Bioloogiarelvade kasutamisele võis järgneda surmavate haiguste levik ([[Siberi katk]], [[kopsukatk]], [[rõuged]]). Bioloogilist relva pole tänapäeval kasutatud peale seda, kui Jaapan levitas katkuga nakatanud täid [[Hiina]] aladele Teise maailmasõja ajal. Vaatamata sellele kardetakse, et bioloogilisi relvi võidakse ikka kasutada, sest üldiselt on keemia- ja bioloogiarelva lihtne valmistada.<ref name="wmdref">{{cite web|title=Weapon of mass destruction (WMD) |url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/917314/weapon-of-mass-destruction-WMD|accessdate=21. mai 2015}}</ref>
| |||