Massihävitusrelv: erinevus redaktsioonide vahel

Terminit "massihävitusrelvad" on kasutatud vähemalt aastast 1937, kui seda kasutati [[pommitaja]]te kirjeldamiseks. Sellel ajal tundusid need kõrgelt lendavad hävituslennukid tundusid kui peatumatu hävitusjõuna ning ohuna tsiviilisikutele, kes olid lahingurindelt eemal. [[Teine maailmasõda|Teisel maailmasõjal]] rünnati lennukitega linnu nagu [[Hamburg]] ja [[Tokyo]], kus suri kümneid tuhandeid ühe ööga.

Tavapäraste pommide hävitusvõimekus ei olnud lähedalgi [[aatompomm]]i hävitusvõimekusele, mis lõhkes [[Hiroshima]] kohal. Aatompomm hävitas terve linna ning mõned 66000 inimest said surma. Aasta lõpuks oli [[kiiritus]]e tagajärjel suurenenud hukkunute hulk 140000-ni. Külmasõja ajal [[Ameerika Ühendriigid]], [[Nõukogude Liit]] ja teised suurriigid ehitasid tuhandeid [[tuumapomm]]e, [[rakett]]e ning suurtükiväe laskemoona. Samal ajal valmistasid suurriigid keemia- ja bioloogiarelvi. Keemiarelvad sisaldasid vedelikke ning gaase, mis lämmutasid ohvreid, mürgitasid nende verd, kahjustasid nende nahka või kahjustasid närvisüsteemi.

[[Kloor]]igaasi kasutati [[esimene maailmasõda|Esimeses Maailmasõjasmaailmasõjas]] . Bioloogiarelvad, mis sisaldavad looduslikke mürke või baktereid, viiruseid kasutati rohkesti rahvastatud aladel. Bioloogiarelvade kasutamine võis tähendada suurt surmavate haiguste levikut (näiteks [[Siberi katk]], [[kopsukatk]], [[rõuged]]). Bioloogilist relva pole tänapäeval kasutatud peale seda, kui Jaapan levitas katkuga nakatanud täid [[Hiina]] aladele Teise maailmasõja ajal. Vaatamata sellele kardetakse, et bioloogilisi relvi võidakse ikka kasutada, sest üldiselt on keemia- ja bioloogiarelva lihtne valmistada. <ref>{{cite web|title=Weapon of mass destruction (WMD) |url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/917314/weapon-of-mass-destruction-WMD|accessdate=21. mai 2015}}</ref>