Redaktsioon: 20. mai 2015, kell 13:50 redigeeri Jackie (arutelu \| kaastöö) 168 muudatust fix URL prefix ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. mai 2015, kell 15:21 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 042 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Bljuma Wulfovna Zeigarnik''' (Блюма Вульфовна Зейгарник; neiupõlvenimi '''Gerstein'''; [[9. november]] [[1901]] [[Prienai]] – [[24. veebruar]] [[1988]] [[Moskva]]) oli Saksa ja hiljem [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] [[psühhopatoloog]]. Oli tegev ka Berliini eksperimentaalpsühholoogia koolis, oli seal [[Kurt ~~Lewini~~Lewin]]i õpilane ja peale emigreerumist Nõukogude Liitu kuulus [[Lev Võgotski]] kaastööliste ringi. Zeigarnik oli ~~sõjajärgsesse~~sõjajärgse Nõukogude Liidu eksperimentaalse psühhopatoloogia rajaja. Ta avastas Zeigarniku efekti, mis lühidalt tähendab, et lõpetamata asjad püsivad paremini mälus.~~<br />~~ == Elu ja karjäär == Ta sündis ~~Prenais~~[[Prienai]]s Leedus juudi päritolu perekonda. Ta oli pere ainus laps. Tema isa Volf Gerstein pidas samas linnas poodi. Zeigarniku vanemad olid haritud ja intelligentsed ning kohalikus kogukonnas hinnatud inimesed. 1916. aastaks läbis Bljuma algklassid ning jätkas õpinguid tüdrukute gümnaasiumis ~~Minskis~~[[Minsk]]is. Tema õpingud katkestas haigestumine ~~meningiiti~~[[meningiit]]i. Kuigi haigus ähvardas teda invaliidistada, tuli ta sellest välja ning jätkas eratuutorite abiga oma haridusteed ning lõpetas 1918. aastal 7. klassi kuldmedaliga. Bljuma soovis haridusteed jätkata ning valmistus õppima ülikoolis. Selleks pidi ta aga juurde võtma aineid, mida õpetati vaid poiste gümnaasiumides. Raamatukogus õppides kohtas ta oma tulevast abikaasat Albert Zeigarniku. Nad abiellusid 1919. aastal. Peale seda suundusid noored Euroopasse õppima. 1922. aastal sai Bljuma sisse [[Berliini ~~Ülikooli~~Ülikool]]i filosoofia osakonda.~~<br />~~ Ta lõpetas Berliini Ülikooli 1925. aastal, kuid jätkas seal töötamist. 1927. aastal, peale oma publikatsiooni esitamist sai ta ka doktorikraadi. Töö oli Zeigarniku efektist ja selle juhandajaks oli [[Kurt Lewin]]. Ta jätkas töötamist Berliinis 1931. aastani. Peale seda kolis paar ~~Moskvasse~~[[Moskva]]sse ja Zeigarnik töötas koos [[Lev ~~Võgotskiga~~Võgotski]]ga ~~Eksperimentaal~~Eksperimentaalse Meditsiini Instituudis Venemaal (AUIEM). II ~~Maailmasõja~~maailmasõja ajal oli ta [[Alexander Luria]] assistent peavigastuste ravimises. Ta oli [[Moskva ~~Ülikooli~~Ülikool]]i psühholoogia osakonna ja psühhopatoloogia seminaride kaasasutaja.~~<br />~~ Zeigarnik suri Moskvas 1988. aastal 87-aastaselt.<ref name="üks">http://kratovo.livejournal.com/10302.html</ref> ~~<ref name="üks">http://kratovo.livejournal.com/10302.html</ref>~~ == Zeigarniki efekt == Zeigarniku efekt tähendab, et inimesed mäletavad lõpetamata ülesandeid/tegevusi paremini kui tehtud ja lõpetatuid. See viitab, et õpilased, kes teevad õppimisse pause (tegelevad mõne teise ~~ainegaga~~ainega, mängivad jne) mäletavad materjali paremini, kui need, kes õpivad ühes osas. ~~<br />~~ Zeigarnik asus efekti uurima peale seda, kui tema juhendaja professor Kurt Lewin juhtis tähelepanu, et lõpetamata asjad jäävad paremini meelde. Näiteks seisavad ettekandjal hästi meeles veel maksmata arvete detailid, kuid need, mis juba tasutud, ununevad kiiresti. Zeigarnik disainis eksperimentide seeria, et seda fenomeni uurida.<ref name="kaks">Das Behalten erledigter und unerledigter Handlungen. Psychologische Forschung 9, 1-85.</ref> Katseid viidi läbi nii individuaalselt kui ka grupitestimistena. Peamiselt kasutati plaani, kus eksperimendis anti katseisikutele ükshaaval 18-22 ülesannet. Instruktsioon oli need ära teha võimalikult kiiresti ja korrektselt. Katseisikuid segati poolte ülesannete lahendamise ajal. Peale viimast ülesannet palus eksperimentaator katseisikutel öelda, millised ülesanded neile katse käigus anti. Autorid tõid välja, et esimestena meenusid ja said nimetatud need ülesanded, milles segati. Nad spekuleerisid, et lahendamise häirimisest tulenev "šokk" rõhutas ülesannet, sellele pöörati rohkem tähelepanu ning jäi katseisikutele paremini meelde.<ref name="kolm">Zeigarnik, B.V. (1967). On finished and unfinished tasks. In W. D. Ellis (Ed.), A sourcebook of Gestalt psychology, New York: Humanities Press</ref> Töö avaldati 1927. aastal. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Zeigarnik, Bljuma}} [[Kategooria:Psühhopatoloogid]] [[Kategooria:Saksamaa teadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1988]]

Bljuma Zeigarnik: erinevus redaktsioonide vahel