Närvisüsteem: erinevus redaktsioonide vahel

'''Närvisüsteem''' ([[ladina keel|ladina]] k. ''systema nervosum'') on [[elundkond]], mille eesmärgiks on töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ning reguleerida selle tulemusel organismi [[Käitumine|käitumist]] ning koordineerida füsioloogiat <ref> Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref>. Närvisüsteem saab informatsiooni väliskeskkonna kohta läbi meeleretseptorite vastavates meeleelundites, ning sisekeskkonna kohta läbi [[siseelund|siseelundites]], [[lihas|lihastes]], [[veresoon|veresoontes]], [[süda|südames]] ning mujal organismis paiknevate retseptorite. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega. Närvisüsteem kogub, edastab, töötleb ja salvestab infot ja annab selle edasi [[Lihas|lihastele]] ja [[Näärmed|näärmetele]].

 

 

== Võrdlev anatoomia ja närvisüsteemide evolutsioon ==

Närvisüsteem esineb suuremal osal hulkraksetel loomaliikidel, kuid selle keerukus võibvliigiti olla väga erinev. Närvisüsteemid võivad koosneda kõigest mõnesajast närvirakust (näiteks ümarussid), kuid närvirakkude hulk võib küündida kuni saja miljardi närvirakuni (inimene). Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomariigi hõimkonnal, nagu käsnadel, plaatloomadel ning mesozoal. Lihtsaimaks närvisüsteemi vormiks on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetrilistel loomadel (Kiireliste põhikond) nagu kammloomad ja ainuõõssed. Ülejäänud loomaliikidel on närvisüsteem tsentraliseeritum, kus närvirakud moodustavad keskse aju ning selgmise või kõhtmise närvisamba ning nendest lähtuvad närvijuhteteed.