Isiksus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida:
[[Iseloom]]u mõiste hõlmab ka [[moraal]]set aspekti ning on seetõttu isiksuse mõistega võrreldes laiem, kuigi neid sõnu kasutatakse sageli sünonüümidena.
== Empaatia seosed isiksusega ==
Suure Viisiku isiksusemudeli konstruktidest on prosotsiaalse käitumisega seostatud ekstravertsust ja sotsiaalsust. Intuitiivselt tundub, et sotsiaalsusel peaks olema tugev seos empaatiaga. Sotsiaalsuse ja empaatia vahel on seos leitud mitmest uuringust (Cote jt., 2011; Kraus, Cote, ja Keltner, 2010). Mõnes uuringus seda seost seevastu leitud ei ole (Bastian, Burns, ja Nettelbeck, 2005; Hall, Andrzejewski, ja Yopchick, 2009). Avatus kogemusele, milles on seoseid intelligentsuse, kultuuri, loomingulisuse ja laia huvideringiga, võiks hästi soodustada tunnetuslikku empaatiat. Neurootilistel inimestel on kalduvus kogede negatiivseid emotsioone, mistõttu tundub paslik hüpotees, et neil on tugevam kogemuslik empaatia. Kogemuslik empaatia ei näi jällegi kokku sobivat tugeva meelekindlusega, kuna teistele sügavalt kaasa elades peaks need elamused endale seatud teelt just kõrvale kallutama. Järgnevalt vaadeldakse empaatia ja isiksuse seoseid kahest perspektiivist lähtuvalt — tunnetuslikust ja kogemuslikust.
=== Tunnetuslik empaatia ja isiksus ===
Davise IRI neljadimensioonilise empaatiaküsimustiku ja isiksuse viiefaktorilise mudeli seoseid on uurinud näiteks Mooradian, Davis, ja Matzler (2011). Nad leidsid, et IRI vaatenurga võtmise (VV) alaskaala on oluliselt korreleeritud kõikide isiksuseomadustega, kui mõõdikuna kasutati NEO-FFI testi. Kõige tugevam seos oli sotsiaalsusega (r = .38),siiskogemuseleavatusega(r = .27) ja ekstravertsusega (r = .21, kõigil kolmel p < .001). Pole kuigi üllatav, et kõrgem skoor sotsiaalsuses tähendab ka kõrgemat skoori tunnetuslikus empaatias. Üllatab see, et avatus kogemusele ja VV jagavad variatiivsusestvaid9%.LisaksleitiVVnõrknegatiivne korrelatsioon neurootilisusega (r = -.17) ja positiivne korrelatsioon meelekindlusega (r = .16, mõlemal p < .05).
Magalhães, Costa ja Costa (2012) viisid läbi uurimuse, kus 350-l meditsiinitudengitel paluti hinnata enda empaatiat Jeffersoni arsti empaatia skaalal (JSPE) ja täita ära isiksusküsimustik. Leiti oluline korrelatsioon JSPE üldskoori ja sotsiaalsuse (r = .24), kogemusele avatuse (r = .22) ning meelekindluse (r = 14) vahel. Peale soo kovariatsiooni mõjuga arvestamist muutus meelekindluse korrelatsioon JSPE üldskooriga ebaoluliseks. Paar aastat hiljem kasutasid samu mõõdikuid uuesti Costa, Alves, Neto, Marvao, Portela, ja Costa (2014). Nende uurimuses osales kokku 472 tudengit, mistõttu muutusid statistiliselt oluliseks ka mitmed väiksema valimiga ebaoluliseks jäävad korrelatsioonid ja regressioonid. Korrelatsioonid tunnetusliku empaatiaga olid järgnevad: sotsiaalsus (r = .31), avatus kogemusele (r = .22), meelekindlus (r = .19) ja ekstravertsus (r = .18, kõigil neljal p < .001). See tähendab, et paari aastaga muutus oluliselt tugevamaks tunnetusliku empaatia korrelatsioon sotsiaalsusega. Costa jt. (2014) väidavad, et suutsid isiksusomadusi arvesse võttes oluliselt paremini ennustada inimese kuulumist empaatia skoorilt kõrgemasse või madalamasse kolmandikku. Vaid sugu, vanust ja ülikooli arvesse võttes oli ennustusjõud 6.4%, samas kui sotsiaalsust ja kogemusele avatust arvesse võttes kasvas see 16.8%-ni üle juhuslikkuse.
Cote jt. (2011) kasutasid empaatia mõõtmiseks mitmeid empaatilise täpsuse teste, milles ühes tuli fotodel esitatud nägudelt õigesti emotsioone tuvastada.Kuna järjestikune vaid nägudest tehtud piltide vaatamine ei ole eriti emotsionaalselt kaasahaarav, siis liigitasime selle testi tunnetusliku empaatia mõõdikute alla. Cote jt. (2011) leidsid regressioonanalüüsi teel,et sotsiaalsus ennustas statistiliselt olulisel määral empaatilist täpsust. Haas, Brook, Remillard, Ishak, Anderson, ja Filkowski (2015) uurisid samuti empaatilist täpsust ja tulemused näitasid sama — empaatiline täpsus ja sotsiaalsus on märkimisväärselt korreleeritud (r = .33).
Nii ekstravertsuses kui sotsiaalsuses on alaskaalasid, mis ei ole suhtlemisega otseselt seotud. Näiteks iseloomustab ekstravertsust sotsiaalsele motivatsioonile lisaks ka tundlikkus tasude suhtesja elamustejanu. Kõrge sotsiaalsuse skooriga võib kaasneda lisaks altruistlikele omadustele ka otsekohesus. Haas ja kolleegid (2015) viisid seetõttu läbi eksperimendi, kus katseisikutel tuli täita isiksusküsimustik, läbida empaatilise täpsuse ja emotsionaalse perspektiivivõtmise ülesanne (EPÜ). EPÜ-s esitati katseisikutele pilt,millel ühe inimese nägu oli uduseks tehtud. Seejärel tuli neil valida, milline oleks sobiva emotsiooniga nägu uduseks tehtud näo asemele. Haas ja kolleegid (2015) leidsid, et empaatilise täpsusega olid korreleeritud nii ekstravertsuse soojuse (r = .32) kui ka sotsiaalsuse altruismi (r = .26, mõlema p < .05) alaskaala. Ekstravertsusel tervikuna statistiliselt olulist seost empaatilise täpsusega ei ilmnenud. Ekstravertsuse kehtestavuse ja elamustejanu, sotsiaalsuse otsekohesuse ja tagasihoidlikkuse alaskaalade seosed olid ebaolulised nii empaatilise täpsuse kui EPÜ tulemustega (Haas jt., 2015).
=== Kogemuslik empaatia ja isiksus ===
IRI ja NEO-FFI küsimustike abil leidsid Mooradian, Davis, ja Matzler (2011), et IRI alaskaala isiklik distress (ID) oli oluliselt korreleeritud neurootilisuse (N, r = .49, p < .001) ja kogemusele avatusega (r = .11, p < .05).Teoreetiliselt tekitab nii tugev korrelatsioon N ja ID vahel muret, kuna seab kahtluse alla kuivõrd ID empaatiat mõõdab. Kui inimesel on kalduvus tunda rohkelt raskeid emotsioone, siis tunneb ta seda paljudes elu valdkondades, kaasaarvatud suhetes teistega, ja seetõttu saab kõrge skoori ka ID küsimustele vastates. Sellisel juhul on oht ID skoori vääriti tõlgendada pidades seda vaid empaatiast tulenevaks.
Korrelatsioone on leitud empaatilise muretsemise (EM) ja sotsiaalsuse (S,r = .50), ekstravertsuse (E, r = .26), meelekindluse (M, r = .22, kõik eelnevad p < .001) ja kogemusele avatuse (AK, r = .20, p < .01) vahel (Mooradian, Davis, ja Matzler, 2011). Seega võib EM-i pidada olulisel määral kattuvaks sotsiaalsusega. Mõningast üllatust tekitab arvestatav korrelatsioon k aE-ga, mis viitab, et EM muretsemine pole eriti stressi rohke. Dimensioonile sobinuks paremini nimetus empaatiline kaastundlikkus, mis on meie arvates valentsineutraalsem.
=== Empaatia ja isiksuse seoste arutelu ===
Tunnetuslik empaatia, mõõdetuna mitmete erinevate mõõdikutega, on seega märkimisväärses korrelatsioonis sotsiaalsuse (.23 < r < .39) ja kogemusele avatuse (.21 < r < .28), vähemal määral või osaliselt meelekindluse ning ekstravertsusega. Seos puudub neurootilisusega. E ja S alatestide, mis on seotud inimliku suhtlemisega, eraldi vaatamine põhja panevate järeldusteni ei vii.
Kui vaadata kogemuslikku empaatiat (KE) tervikuna, siis esines päris suur korrelatsioon neurootilisuse ja sotsiaalsusega (mõlemad .48 < r < .51). Vähemal määral oli KE korreleeritud E, AK ja M-ga (kõigil kolmel .19 < r < .27).
Dimensioone eraldi vaadates torkab selgelt silma, et isikliku distressi ja neurootilisuse korrelatsioon on suur (r = .49). Sellepärast soovitavad käesoleva ülevaateartikli autorid IRI ID dimensioon uuesti läbi mõtestada ja veenduda, kuivõrd mõõdetakse empaatiat, mitte emotsionaalset sättumust. EM-i suur korrelatsioon S-ga ja puudulik korrelatsioon N-ga viitab, et emotsionaalse muretsemise asemel sobinuks dimensiooni nimeks valentsineutraalsuse tõttu paremini näiteks empaatiline kaastunne.
Antud tulemused näitavad, et sotsiaalsuse dimensioonis on segatud mõlemad empaatia osad. Seda kinnitab ka Butruse ja Witenbergi (2013) uurimus, kus nad proovisid sotsiaalsuse, kogemusele avastuse ja empaatia põhjal tolerantsust ennustada, aga tõid välja ka prediktorite vahelised korrelatsioonid. Nad leidsid sotsiaalsuse korrelatsiooni nii IRI VV (r = .54) kui EM-ga (r = .48). See on huvitav leid,kuna esimene on seotud pigem tunnetusliku ja teine kogemusliku empaatiaga. Butrus ja Witenberg (2013) püüdsid kinni veel teisegi isiksuse seadumuse, avatus kogemusele, mis korreleerus nii VV (r = .23) kui ka EMga (r = .24).
Eelnevale tuginedes joonistub välja pilt, kus sotsiaalsus on võrdväärselt korreleeritud nii TE kui KE-ga. Sama on kogemusele avatusega.Edasistes uuringutes tasub täpsustada, kas S korrelatsiooni TE ja KE-ga põhjustavad samad küsimused, või on teatud sotsiaalsuse alaskaalad vastutavad TE-ga ja teised KE-ga korrelatsiooni eest.
Kõigi eelnevalt nimetatud isiksusomaduste ja empaatia seostele leidub neidki, kes seda seost oluliseks ei pea. Pohling, Bzdok, Eigenstetter, Stumpf, ja Strobel (2015) uurisid saksa tudengitel eetilist otsustelangetamist seoses empaatia, väärtuste ja isiksuse seadumustega. Nende uurimismudeli kohaselt puudus empaatia ja isiksuse vahel seos.
==Vaata ka==
*[[Isiksusepsühholoogia]]
| |||