Empaatia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
46. rida:
Korrelatsioone on leitud empaatilise muretsemise (EM) ja sotsiaalsuse (S,r = .50), ekstravertsuse (E, r = .26), meelekindluse (M, r = .22, kõik eelnevad p < .001) ja kogemusele avatuse (AK, r = .20, p < .01) vahel (Mooradian, Davis, ja Matzler, 2011). Seega võib EM-i pidada olulisel määral kattuvaks sotsiaalsusega. Mõningast üllatust tekitab arvestatav korrelatsioon k aE-ga, mis viitab, et EM muretsemine pole eriti stressi rohke. Dimensioonile sobinuks paremini nimetus empaatiline kaastundlikkus, mis on meie arvates valentsineutraalsem.
=== Empaatia ja isiksuse seoste arutelu ===
Tunnetuslik empaatia, mõõdetuna mitmete erinevate mõõdikutega, on seega märkimisväärses korrelatsioonis sotsiaalsuse (.23 < r < .39) ja kogemusele avatuse (.21 < r < .28), vähemal määral või osaliselt meelekindluse ning ekstravertsusega. Seos puudub neurootilisusega. E ja S alatestide, mis on seotud inimliku suhtlemisega, eraldi vaatamine põhja panevate järeldusteni ei vii.
Kui vaadata kogemuslikku empaatiat (KE) tervikuna, siis esines päris suur korrelatsioon neurootilisuse ja sotsiaalsusega (mõlemad .48 < r < .51). Vähemal määral oli KE korreleeritud E, AK ja M-ga (kõigil kolmel .19 < r < .27).
Dimensioone eraldi vaadates torkab selgelt silma, et isikliku distressi ja neurootilisuse korrelatsioon on suur (r = .49). Sellepärast soovitavad käesoleva ülevaateartikli autorid IRI ID dimensioon uuesti läbi mõtestada ja veenduda, kuivõrd mõõdetakse empaatiat, mitte emotsionaalset sättumust. EM-i suur korrelatsioon S-ga ja puudulik korrelatsioon N-ga viitab, et emotsionaalse muretsemise asemel sobinuks dimensiooni nimeks valentsineutraalsuse tõttu paremini näiteks empaatiline kaastunne.
Antud tulemused näitavad, et sotsiaalsuse dimensioonis on segatud mõlemad empaatia osad. Seda kinnitab ka Butruse ja Witenbergi (2013) uurimus, kus nad proovisid sotsiaalsuse, kogemusele avastuse ja empaatia põhjal tolerantsust ennustada, aga tõid välja ka prediktorite vahelised korrelatsioonid. Nad leidsid sotsiaalsuse korrelatsiooni nii IRI VV (r = .54) kui EM-ga (r = .48). See on huvitav leid,kuna esimene on seotud pigem tunnetusliku ja teine kogemusliku empaatiaga. Butrus ja Witenberg (2013) püüdsid kinni veel teisegi isiksuse seadumuse, avatus kogemusele, mis korreleerus nii VV (r = .23) kui ka EMga (r = .24).
Eelnevale tuginedes joonistub välja pilt, kus sotsiaalsus on võrdväärselt korreleeritud nii TE kui KE-ga. Sama on kogemusele avatusega.Edasistes uuringutes tasub täpsustada, kas S korrelatsiooni TE ja KE-ga põhjustavad samad küsimused, või on teatud sotsiaalsuse alaskaalad vastutavad TE-ga ja teised KE-ga korrelatsiooni eest.
Kõigi eelnevalt nimetatud isiksusomaduste ja empaatia seostele leidub neidki, kes seda seost oluliseks ei pea. Pohling, Bzdok, Eigenstetter, Stumpf, ja Strobel (2015) uurisid saksa tudengitel eetilist otsustelangetamist seoses empaatia, väärtuste ja isiksuse seadumustega. Nende uurimismudeli kohaselt puudus empaatia ja isiksuse vahel seos.
== Empaatia seosed intelligentsusega ==
65. rida ⟶ 78. rida:
Owen ja kolleegid (2001) on leidnud emotsioonide äratundmist uurides, et kerge ja mõõduka õppimisraskustega inimesed tunnevad halvemini ära näo väljendustest emotsioonide kategooriaid võrreldes kontrollgrupiga. Samas uuringus afektiivsete lugude puhul statistiliselt olulist efekti ei leitud. Oluline on, et kuigi emotsioonide äratundmine on häiritud, siis emotsioonide hindamine meeldivuse-ebameeldivuse järgi pole kahjustunud. Ülesannetes, kus inimesed pidid hindama emotsionaalse kogemuse nö erutuse suurust, siis kerge ja mõõduka õppimisraskusega inimesed said oluliselt kehvemaid tulemusi võrreldes kontrollgrupiga. Statistiliselt olulist erinevust kerge ja mõõduka õppimis raskustega inimeste vahel ei leitud ülesandes, kus tuli kirjeldada hetki, kui nad erinevaid emotsioone kogesid (Owenjt.,2001). Uuringu tõsiseks puuduseks on selle väike valim (n = 12): 6 õppimisraskustega inimest ja 6 inimest kontrollgrupis.
=== Empaatia ja intelligentsuse seoste arutelu ===
Tunnetusliku empaatia ja intelligentsuse vaheliste seoste kohta uuringud praktiliselt puuduvad. Hetkel ainukesest leida õnnestunud uuringust, mille viisid läbi Schwenck koos kolleegidega (2014), selgub, et seos on pigem väike või seos ei avaldanud piisavalt tugevalt,kuna varasematest uuringutest (McAlpine, Singh, Kendall, ja Ellis, 1992; Owen, Browning, ja Jones, 2001) selgub, et intelligentsuse ja empaatia seos võib ilmneda madalama vaimse võimekuse korral.
Kogemusliku empaatia ja intelligentsuse seoste uuringutest selgub, et nende vaheline seos ilmneb eelkõige madalama intelligentsuse puhul ning seda on uuritud eelkõige emotsioonide äratundmise katsetega (Owen jt., 2001; Rojahn, Lederer ja Tassé, 1995b) ja see võib olla emotsiooni spetsiifiline, ehk võib avalduda ühe emotsiooni puhul kuid mitte teise puhul (Rojahn jt., 1995a).
Vahel kasutatakse empaatia sünonüümina vaimuteooriat (Ibanez jt., 2013). Vaimuteooria ja intelligentsuse seoste uuringud pigem kinnitavad kogemusliku ja tunnetusliku empaatia uuringutes leitut. See tähendab, et intelligentsus ei oma seost vaimuteooriaga tervikuna, kuid võttes teised muutujad kontrolli alla, siis ilmneb seos vaimuteooria alakomponendi sotsiaalse intelligentsusega (Rajkumar, Yovan, Raveendran, ja Russel, 2008). Sotsiaalse intelligentsuse üheks komponendiks loetakse võimet ennustada teiste tundeid ja käitumist. Seega võib öelda, et see komponent on vähemalt osaliselt kattuv tunnetusliku empaatiaga (Carreras jt., 2014). Kuna sotsiaalse intelligentsuse üheks osaks võib lugeda tunnetuslikku intelligentsus, siis Rajkumat jt.(2008) uuringu tulemus sobib kokku Schwenck jt.(2014) omaga.
Empaatia ja intelligentsuse uuringuid kokku võttes võib järeldada, et empaatia on intelligentsusest mõjutatud eelkõige madalama intelligentsuse puhul. Seda toetab ka Durdiaková ja kolleegide (2015) uuring, kus kasutati empaatia mõõtmiseks empaatia koefitsenti, mis ei võimalda eristada kogemuslikku ja tunnetuslikku empaatiat. Durdiaková kolleegidega ei leidnud, et intelligentsuse ja empaatia vahel oleks seost. Nad võrdlesid kõrgelt intelligentseid poisse kontrollgrupiga nende prenataalse ja süljes leiduva testosterooni ning empaatia seisukohalt.Tulemusteks saadi, et intelligentsete poiste IQ skoorid ei omanud olulist seost Baron-Coheni empaatia koefitsendiga. Durdiaková jt. (n=66) leid onvastuolus mitmeid kordi suurema valimiga (n = 3583) arvestatud metaanalüüsiga. Baker jt. (2014) leidsid, et intelligentsuse ja empaatia koefitsendi vahel on nõrk seos siiski olemas (r = .24). Kokkuvõtvalt võib arvata, et intelligentsuse ja empaatia seos ilmnebki alles väga suurt valimit uurides.
== Kirjandus ==
| |||