Krimmi sõda: erinevus redaktsioonide vahel

| kaardiallkiri =

| ala =

| seis =

| osaline1 = [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa keisririik]]

Suurem osa relvakonfliktidest kulges [[Must meri|Mustal merel]] ja [[Krimmi poolsaar]]el, kuid väiksemad kampaaniad toimusid ka [[Läänemeri|Läänemerel]] (Briti laevastiku blokaad), [[Anatoolia]]s, [[Kaukaasia]]s, [[Valge meri|Valgel merel]] ja [[Vaikne ookean|Vaiksel ookeanil]]. 1853 alustasid Venemaa ja Türgi sõda Venemaa rolli pärast [[õigeusk]]like eestkostjana ning Venemaa purustas [[Sinope]]s Türgi laevastiku. 1854 astusid sõtta Prantsusmaa ja Suurbritannia, püüdes peatada Venemaa pealetungi. Vene kindluslinn [[Sevastoopol]] pidas piiramisele vastu enam kui aasta. Pärast Sevastoopoli langemist algasid rahuläbirääkimised ning [[Pariisi rahu (1856)|rahu]] sõlmiti 1856. aasta märtsis [[Pariis]]is.

 

 

Krimmi sõda on läinud ajalukku mõlema poole suurte diplomaatiliste, logistiliste, meditsiiniliste ja taktikaliste vigade poolest. Sõjast on tuntud ka hulk meedikuid, näiteks tänapäevase [[õendus]]e loojad [[Florence Nightingale]] ja [[Mary Seacole]] Briti poolel ning [[välikirurgia]] edendaja [[Nikolai Pirogov]] Vene poolel. Samuti oli see üks esimesi tänapäevaseid sõdu, kus kasutati laialdaselt [[raudtee|raudteid]] ja [[telegraaf]]i ja mis leidis laiaulatuslikku kajastust trükimeedias ja fotograafias; tuntud on [[The Times|The Timesi]] korrespondendi [[William Russell]]i ning fotograafi [[Roger Fenton]]i töö. Kajastust parandasid tehnilised uuendused: 1854. aasta talvel laiendasid prantslased Musta mere rannikuni telegraafivõrgu ning 1855. aasta aprillis ühendasid britid Krimmi poolsaare muu maailmaga veealuse kaabli abil. Uudiste kiire levik mõjutas avalikku arvamust ja viis valitsusevahetuseni Suurbritannias.