Empaatia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
Empaatiaga vastanduvad [[sadism]] (nauding kaasinimeste kannatustest) ja [[kahjurõõm]] (rõõm teiste ebaõnnest).
== Empaatia uuringud - konstrukt ==
Empaatiauuringute tulemusena on leitud, et empaatiani võib viia mitu teed—kogemuslik ja tunnetuslik (Zaki ja Ochsner, 2012). Afektiivne ehk kogemuslik empaatia (KE) on töös, kui tegevust kannustab pigem kogemus kui eksplitsiitsed järeldused. Ühe afektiivse rõhuga empaatia definitsiooni kohaselt on empaatia afektiivne vastus teise inimese tundeseisundi vahetule tajumisele, kujutlemisele või järeldamisele (Singer ja Lamm, 2009). Kogemusliku empaatia uuringutes esitatakse tavaliselt kontekstita sensomotoorseid stiimuleid nagu üksik näoilme või liigutus ja eksplitsiitseid järeldusi jälgitava sisemiste seisundite kohta ei küsita (Zaki ja Ochsner, 2012).
Kognitiivne ehk tunnetuslik empaatia (TE) on töös, kui empaatia aluseks on pigem tunnetuslikud protsessid kui isiklik läbielamine. Ühe tunnetusliku rõhuga empaatia definitsiooni kohaselt on empaatia keerukas psühholoogilise järeldamise vorm, kus ühendatakse vaatlus, mälu, teadmised ja arutlemine, et paremini teiste mõtteid ja tundeid mõista (Ickes, 1997, viidatud Martinotti, Nicola, Tedeschi, Cundari, ja Janiri, 2009). Tunnetusliku empaatia uuringutes esitatakse katseisikule tavaliselt kontekstis infot, mis kirjeldab jälgitava sisemiste seisundite allikaid, või dekontekstuaalset sensomotoorset infot (näiteks pildid silmadest või näost). Vastupidiselt kogemuslikule empaatiale on siin just oluline, milliseid järeldusi katseisik esitatu põhjal teeb.
Zaki ja Ochsneri (2012) arvates on varasematel aastakümnetel kasuks tulnud empaatia selgemateks eelnevalt toodud alakomponentideks jaotamine. Empaatia kui fenomeni terviklikumaks mõistmiseks on nüüd aeg minna integreeritumate mudelite loomise suunas. Nad toovad analoogia muusikast,kus absurdne oleks eeldada, et orkestri kuulamise elamust saaks mõista üksikute instrumentide tajumist uurides.
=== Küsimustikud ===
Empaatilise seadumuse uurimiseks on välja töötatud erinevaid küsimustikke. Osad neist on ühedimensionaalsed. Teised on seevastu mitmedimensionaalsed ja mõõdavad näiteks nii tunnetuslikku kui kogemuslikku dimensiooni. Vaade, et empaatia koosneb erinevatest komponentidest, on suurendanud mitmedimensionaalsete küsimustike populaarsust (Mooradian, Davis, ja Matzler, 2011). Kõikide olemasolevate mõõdikute loetlemine ei oleks siin asjakohane, kuid näitlikustamiseks tutvustame põgusalt mõnd levinuimat küsimustikku.
Davise (1983) IRI '''(Interpersonal Reactivity Index)''' küsimustik mõõdab nelja empaatia komponenti: empaatiline muretsemine (EM), isiklik distress (ID), vaatenurga võtmine (VV), fantaseerimine. Nendest kaks esimest on selgelt afektiivsed ehk antud kontekstis kogemuslikud skaalad ja kolmas on tunnetuslik. Viimast skaalat on keeruline tunnetusliku-kogemusliku empaatia mudelisse paigutada, sest Davise järgi on see seotud fantaseerimisega. Need neli skaalat mõõdavad erinevaid empaatia osasid, mis on teiste psühholoogiliste konstruktidega erineval määralseotud. Davise küsimustik tundub olevat käepäraseim ja informatiivseim viis empaatia uurimiseks. Testi tulemusena väljastatakse tulemused kõigil neljal alaskaalal. Summeeritud skoori välja ei tooda, sest skaalasid nähakse üksteisest eraldiseisvatel dimensioonidel.
Jeffersoni arstide empaatia skaala '''(Jefferson Scale of Physician Empathy — JSPE)''' on spetsiaalselt loodud arstide empaatia hindamiseks töökeskkonnas. See on ühedimensionaalne ja mõeldud peamiselt kognitiivse empaatia mõõtmiseks. See sisaldab kogemuse mõistmist, hoolimist, patsiendi perspektiivi võtmist ja võimet seda arusaamist edasi anda (Hojat, 2007, viidatud Kožený ja Tišanská, 2013).
'''Hogani empaatiamõõdik''' (Greif ja Hogan, 1973) on loodud kognitiivse empaatia mõõtmiseks. Empaatiat nähakse kui sotsiaalse interaktsiooni hõlbustajat, mis aitab tõlgendada ja ennustada teiste tundeid ning ootusi (Greif ja Hogan, 1973).
'''Empaatia koefitsent''' aitab eristada hästi hakkamasaavaid autiste ja Aspergeri sündroomiga patsiente tavalistest inimestest (Baron-Cohen ja Wheelwright, 2004). Nemad on loobunud üksikküsimuste tasemel tunnetusliku ja kogemusliku empaatia eristamisest.
== Empaatia seosed isiksusega ==
Suure Viisiku isiksusemudeli konstruktidest on prosotsiaalse käitumisega seostatud ekstravertsust ja sotsiaalsust. Intuitiivselt tundub, et sotsiaalsusel peaks olema tugev seos empaatiaga. Sotsiaalsuse ja empaatia vahel on seos leitud mitmest uuringust (Cote jt., 2011; Kraus, Cote, ja Keltner, 2010). Mõnes uuringus seda seost seevastu leitud ei ole (Bastian, Burns, ja Nettelbeck, 2005; Hall, Andrzejewski, ja Yopchick, 2009). Avatus kogemusele, milles on seoseid intelligentsuse, kultuuri, loomingulisuse ja laia huvideringiga, võiks hästi soodustada tunnetuslikku empaatiat. Neurootilistel inimestel on kalduvus kogede negatiivseid emotsioone, mistõttu tundub paslik hüpotees, et neil on tugevam kogemuslik empaatia. Kogemuslik empaatia ei näi jällegi kokku sobivat tugeva meelekindlusega, kuna teistele sügavalt kaasa elades peaks need elamused endale seatud teelt just kõrvale kallutama. Järgnevalt vaadeldakse empaatia ja isiksuse seoseid kahest perspektiivist lähtuvalt — tunnetuslikust ja kogemuslikust.
=== Tunnetuslik empaatia ja isiksus ===
Davise IRI neljadimensioonilise empaatiaküsimustiku ja isiksuse viiefaktorilise mudeli seoseid on uurinud näiteks Mooradian, Davis, ja Matzler (2011). Nad leidsid, et IRI vaatenurga võtmise (VV) alaskaala on oluliselt korreleeritud kõikide isiksuseomadustega, kui mõõdikuna kasutati NEO-FFI testi. Kõige tugevam seos oli sotsiaalsusega (r = .38),siiskogemuseleavatusega(r = .27) ja ekstravertsusega (r = .21, kõigil kolmel p < .001). Pole kuigi üllatav, et kõrgem skoor sotsiaalsuses tähendab ka kõrgemat skoori tunnetuslikus empaatias. Üllatab see, et avatus kogemusele ja VV jagavad variatiivsusestvaid9%.LisaksleitiVVnõrknegatiivne korrelatsioon neurootilisusega (r = -.17) ja positiivne korrelatsioon meelekindlusega (r = .16, mõlemal p < .05).
Magalhães, Costa ja Costa(2012) viisid läbi uurimuse, kus 350-l meditsiinitudengitel paluti hinnata enda empaatiat Jeffersoni arsti empaatia skaalal (JSPE) ja täita ära isiksusküsimustik. Leiti oluline korrelatsioon JSPE üldskoori ja sotsiaalsuse (r = .24), kogemusele avatuse (r = .22) ning meelekindluse (r = 14) vahel. Peale soo kovariatsiooni mõjuga arvestamist muutus meelekindluse korrelatsioon JSPE üldskooriga ebaoluliseks. Paar aastat hiljem kasutasid samu mõõdikuid uuesti Costa, Alves, Neto, Marvao, Portela, ja Costa (2014). Nende uurimuses osales kokku 472 tudengit, mistõttu muutusid statistiliselt oluliseks ka mitmed väiksema valimiga ebaoluliseks jäävad korrelatsioonid ja regressioonid. Korrelatsioonid tunnetusliku empaatiaga olid järgnevad: sotsiaalsus (r = .31), avatus kogemusele (r = .22), meelekindlus (r = .19) ja ekstravertsus (r = .18, kõigil neljal p < .001). See tähendab, et paari aastaga muutus oluliselt tugevamaks tunnetusliku empaatia korrelatsioon sotsiaalsusega. Costa jt. (2014) väidavad, et suutsid isiksusomadusi arvesse võttes oluliselt paremini ennustada inimese kuulumist empaatia skoorilt kõrgemasse või madalamasse kolmandikku. Vaid sugu, vanust ja ülikooli arvesse võttes oli ennustusjõud 6.4%, samas kui sotsiaalsust ja kogemusele avatust arvesse võttes kasvas see 16.8%-ni üle juhuslikkuse.
==Etümoloogia==
| |||