Redaktsioon: 6. mai 2015, kell 21:04 redigeeri Ekk132 (arutelu \| kaastöö) 7 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. mai 2015, kell 09:27 redigeeri eemalda Katrek (arutelu \| kaastöö) 729 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Kaksikverb''' ehk '''rindverb,''' ehk '''sariverb''' ~~või~~ehk '''seriaalverb''' koosneb [[Tegusõna#Tegus.C3.B5na_p.C3.B6.C3.B6rdeline_vorm\|pöördelises vormis]] liikumisverbist ja mõnest muust [[Finiitvorm\|finiitverbist]]. ▼ ~~{{toimeta}}~~ ▲'''Kaksikverb''' ehk '''rindverb,''' '''sariverb''' või '''seriaalverb''' koosneb [[Tegusõna#Tegus.C3.B5na_p.C3.B6.C3.B6rdeline_vorm\|pöördelises vormis]] liikumisverbist ja mõnest muust [[Finiitvorm\|finiitverbist]]. == Eesti keel == * Kaksikverb moodustab [[lause\|lauses]] [[liitöeldis\|liitöeldise]]. * Tüüpiliste eesti ~~rindverbide~~kaksikverbide komponendid on ~~küll~~ ühesuguse grammatilise vormistusega, kuid neil on erinev [[~~Süntaks~~Lauseliige\|süntaktiline]] ja [[~~Semantika~~Moodustajate semantilised funktsioonid\|semantiline ülesanne]]. ~~ülesanne, seega~~Seega sarnanevad ~~need~~nad [[Ahelverb\|ahelverbidega]] kui põimühenditega. * Kui ~~rind~~[~~http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarind tarindisse~~[rinnastus\|rindtarindisse]] ('''''lähen ja käin''' korra õues'') kuuluvad ~~[[Süntaks\|~~süntaktiliselt]] võrdsed liikmed, siis seriaalkonstruktsiooni kindel vormiline tunnus on ühine funktsionaalne tuum, mille määrab ühendi viimane verb. Vrd ''lähme teatrisse'' - '''''lähme vaatame''' maja.'' * Tavaliselt on kaksikverbi esikomponendiks liikumisverb, mis ei väljenda niivõrd tegevuse alustamist, vaid tegevusse kui tegevuskohta suundumist. Kui võrrelda kaksikverbiga lauset ''ma '''lähen käin''' keldris ära'' ja lihtöeldisega lauset ''ma '''käin''' keldris ära'', siis esimese puhul puhul on näha, et agendi (mina) tegevuse algust on rohkem rõhutatud. ▼ * Seriaalkonstruktsioonis kasutatud kahekordne [[Finiitvorm\|finiitsus]] väljendab sihttegevuse toimumist kindlamalt kui muud konstruktsioonid. Näiteks lause '''''lähen toon''' kohvi'' puhul tähendus kindlam kui [[Supiinitarindid\|ma-tegevusnimega]] lauses '''''lähen''' kohvi tooma.'' ▼ ▲* Tavaliselt on kaksikverbi esikomponendiks liikumisverb, mis ei väljenda niivõrd tegevuse alustamist, vaid tegevusse kui tegevuskohta suundumist. ~~Kui~~Kaksikverbiga ~~võrrelda kaksikverbiga lauset~~lauses ''maMa '''lähen käin''' keldris ära'' jaon agendi (''mina'') tegevuse algust rohkem rõhutatud kui lihtöeldisega ~~lauset~~lauses ''maMa '''käin''' keldris ära'', ~~siis esimese puhul puhul on näha, et agendi (mina) tegevuse algust on rohkem rõhutatud~~. * Selline verbide ühendamine on omane põhiliselt suulisele keelekasutusele ja seotud konkreetsete ning igapäevaelus väga sagedaste olukordadega. ▼ ▲* [[Seriaalkonstruktsioonis]] kasutatud kahekordne [[Finiitvorm\|finiitsus]] väljendab sihttegevuse toimumist kindlamalt kui muud konstruktsioonid. Näiteks lause '''''~~lähen~~Lähen toon''' kohvi'' puhul on tegevuse toimumise tähendus kindlam kui [[Supiinitarindid\|ma-tegevusnimega]] lauses '''''~~lähen~~Lähen''' kohvi tooma.'' ▲* Selline verbide ühendamine on omane põhiliselt suulisele keelekasutusele ja seotud konkreetsete ~~ning~~ igapäevaelus väga sagedaste olukordadega. Kõige sagedamini kuulub kaksikverbi koosseisu liikumisverb ''minema'' või ''tulema'':

Kaksikverb: erinevus redaktsioonide vahel