Tegusõna pöördelised vormid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
33. rida:
Eitusvormid koosnevad kahest või kolmest sõnast, olenevalt sellest, kas vastav jaatusvorm on liht- või liitvorm: ''ei elavat, ärge elage, ei elanud; ei olevat elanud, ei olnud elanud, ei ole elatud''.
=== Perifrastiline verb ===
[[Perifrastiline verb|Perifrastiliseks verbiks]] nimetatakse sõnade ühendit, mis koosneb finiitverbist ja [[Tegusõna käändelised vormid|infiniitverbist]], [[Käändsõna|käändsõnast]] või [[Määrsõna|määrsõnast]]. Lausemalli ei määra ainult finiitverb, vaid ühend tervikuna.
Perifrastilised verbid on lauses [[Ahelverb|ahel]]-, [[Ühendverb|ühend]]- või [[Väljendverb|väljendverbid]].
*'''[[Ahelverb|Ahelverbi]]''' tuum on tegusõna käändeline vorm, millele lisanduv tegusõna pöördeline vorm väljendab situatsiooni [[Modaalsus|modaalsust]], [[Aspekt (keeleteadus)|aspekti]], kausatiivsust või viisi, nt ''Te '''võite''' minna. Nad '''peavad''' rääkima. Me '''hakkame''' astuma. Ma '''lasin''' tal onni ehitada.''
*'''[[Ühendverb|Ühendverbi]]''' tuum on finiitverb, millele lisandub [[määrsõna]], nt '''''Tee''' uks '''lahti'''. Nad hakkavad nüüd '''ära minema'''. Ma võin sellele ka verega '''alla kirjutada'''. '''Laulsime''' seda laulu '''kaasa'''''
*'''[[Väljendverb|Väljendverbi]]''' tuumaks on käändõna. Koos sellele lisanduva finiitverbiga moodustavad nad tähendusterviku, nt ''Minu ees ei ole vaja head '''nägu teha'''. Ta '''võttis''' süü '''omaks'''. '''Lase''' parem kohe siit '''jalga'''. Sa ära küll '''araks löö'''!
'''[[Kaksikverb|Kaksikverbi]]''' moodustab liikumist väljendav verb koos mõne muu finiitverbiga, nt ''Ta '''jookseb toob''' ise poest piima. Ma '''lähen annan''' talle raha. '''Tule tee''' kassile pai. '''Mine ole''' natuke üksi.
''
== Vaata ka ==
*[[tegusõna käändelised vormid]]
| |||