Grammatilised seosed: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
rv agf test |
P Tühistati kasutaja DivineAlpha (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 95.129.199.36. |
||
1. rida:
moodustajate vahelised tingitusseosed. grammatiliselt seotud. Neid seoseid nimetatakse grammatilisteks seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid: * abisõnad: [[sidesõna]]d ja [[kaassõna]]d;
* muutetunnused: [[käändsõna]]de käänamine (arvu- ja käändetunnuste muutumine), [[tegusõna]]de pööramine (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused).
Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.
Grammatilisi seoseid on
* [[rinnastus]] ehk koordinatsioon,
* [[alistus]] ehk subkoordinatsioon,
* [[predikatsioon]].
==Rinnastusseos==
'''Rinnastusseos''' ehk '''koordinatsioon''' ühendab süntaktiliselt võrdväärseid lause moodustajaid, milleks võivad olla sõnavormid, fraasid või osalaused. See tähendab, et rinnastatud [[sõna]]d või [[fraas]]id on seotud näiteks [[sidesõnaga]], täidavad lauses samu ülesandeid ja vastavad samale küsimusele, nt ''Naine istutas peenrale '''porgandeid''' ja '''kaalikaid'''''. ''Laps ostis poest '''kommi''' ja '''nätsu'''.''
Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad, toodud näitelausetes sidesõna ''ja''.
Rinnastuseos ühendab alati samu [[lauseliige|lauseliikmeid]], nt ''Õues on '''lumi''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]) ja '''''jää''''' (alus), '''Kohvi keetmnine''''' (alus) ja '''''koogi küpsetamine''''' (alus) ''käis kähku.
Rinnastusseoses olevad moodustajad on võrdväärsed. ''<nowiki/>''
==Alistusseos==
'''Alistusseos''' ehk '''subordinatsioon''' on niisugune grammatiline seos lause moodustajate vahel, millesse on kaasatud alistaja(põhi) ja alistatav(laiend). Alistav sõna n-ö allutab endale alistatava sõna. Alistatav sõna iseloomustab, täpsustab alistajat.
Alistusseost on omakorda kaks liiki:
* [[ühildumine]] ehk kongruents, nt ''magus '''komm''', magusa kommi, magusa'''ks''' komm'''iks''' jne; ''Ühildumine on selline alistus, et põhja(alistaja) grammatiline tähendus ja/või grammatiline vorm määrab laiendi(alistuja) sama tüüpi grammatilise vormi. Nad ühilduvad ka käändes ja arvus: armsa(t)e(le) las(te)(le), hea(ks) peremehe(ks).
* sõltumine ehk [[rektsioon]], nt ''kirjutas '''luuletust''', luges '''ajalehte''', tahab '''minna'''''. Sõltumine on alistus, mille korral põhja (alistaja) leksikaalne tähendus ja kuju(vahel ka grammatiline tähendus) määrab laiendi grammatilise tähenduse või see, missugune kaassõna käändsõnaga seostub, nt ''heitis diivani'''le, '''''aga tõusis diivani'''lt''', tahab maga'''da,''' aga hakkab sõit'''ma.<nowiki>'''''</nowiki>''''' ''
'''<nowiki/>'''
==Predikatsioon==
'''Predikatsioon''' on aluse ja [[öeldis]]e vastastikune seos - ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine
tähendusega määrab, kas ja kuidas tegijat väljendatakse, tegijaväljend omakorda
tingib selle verbi kindla pöördelise vormi. Enamik verbe nõuab alust ja saab
sedakaudu kindla isikuvormi, nt ''Kauplus tutvusta'''s''' oma klienti'''de'''le uusi
tootei'''d'''. Poiss sõiti'''s''' jalgrattaga järve äärde.''
[[Kategooria:Süntaks]]
| |||