Suhkurtõbi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
elu
Syum90 (arutelu | kaastöö)
P Revert to revision 4160839 dated 2015-04-15 23:48:45 by Adeliine using popups
1. rida:
{{See artikkel| räägib suhkurdiabeedist; suhkruta diabeedi kohta vaata artiklit [[Suhkruta diabeet]]}}
[[Pilt:Blue circle for diabetes.svg|pisi|Helesinine sõõr – ülemaailmne diabeedi sümbol]]
{{ajakohasta}}
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2015}}
 
[[Pilt:Blue circle for diabetes.svg|pisi|Helesinine sõõr – ülemaailmne diabeedi sümbol]]
kurtõvel võib olla erinevaid põhjusi, millest üks oREKTYKTKEYHIJK
'''Suhkurtõbi''' ehk '''suhkurdiabeet''' ehk '''diabeet''' (kõnekeeles ''suhkruhaigus''; ladina keeles ''diabetes mellitus'') on koondnimetus mitmetel [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[loomad]]el (sh [[inimene|inimestel]] erinevate tegurite poolt põhjustatud, kas lapse- või täiskasvanueas ja kogu ülejäänud elu kestvate ainevahetushäirete kohta, millele on iseloomulik [[veri|vere]] normaalväärtustest kõrgem [[glükoos]]isisaldus (krooniline [[liigsuhkruveresus]]) ja häired [[süsivesik]]ute, [[rasvad]]e ning [[valk]]ude [[ainevahetus]]es ja tugev [[janu]] ning rohke kuseeritus.
 
Suhkurtõbi on maailmas võtmas [[pandeemia]] mõõtmeid ja arvatakse, et tänapäeval on diabeedihaigeid 350 miljonit.
HYHEYHYEHEYHEUHEUEHU{{Portaal|Meditsiin}}
 
* ins, 2004
==Liigitus==
Suhkurtõvel eristatakse nelja vormi:
* [[I tüüpi diabeet|I. tüüpi suhkurtõbi]] ehk noorte suhkurtõbi (sh 'brittle diabetes'') (lüh T1DM) (varasem nimetus tõeline diabeet)
* [[II. tüüpi suhkurtõbi]] ehk täiskasvanul algav suhkurtõbi (lüh T2DM)
* [[sekundaarne suhkurtõbi]]:
a) kas tervislikust seisundist, nagu [[tsüstiline fibroos]], [[rauasalvestustõbi]], krooniline [[pankreatiit]], [[polütsüstiliste munasarjade sündroom]], [[Cushingi sündroom]], [[kõhunäärmevähk]], '''glucagonoma'' (kõhunäärme alfarakkude pahaloomuline kasvaja), [[pankreatektoomia]], lähtuvalt või
b) ravimite poolt indutseeritud suhkurdiabeet ([[ravimid]] mis võivad sekundaarset diabeeti põhjustada [[kortikosteroidid]] (steroidide poolt indutseeritud suhkurdiabeet), [[tiasiid-diureetikumid]], [[beetablokaatorid]], antipsühhootikumid, [[statiinid]] jt.)<ref>{{netiviide
| URL = http://www.diabetes.co.uk/drug-induced-diabetes.html | Pealkiri = Drug Induced Diabetes | Autor = © 2014 Diabetes Digital Media Ltd | Väljaanne = Diabetes.co.uk | Aeg = 2014 | Kasutatud = 23.09.2014 | Keel = inglise}}</ref>
* [[rasedusdiabeet]].
 
Neile lisanduvad veel:
* [[III. tüüpi suhkurtõbi]] – seostatakse [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõvega]] (lüh T3DM);
* 1,5 tüüpi suhkurtõbi ka ''[[Latent Autoimmune Diabetes in Adults]]'' (LADA) ([[autoimmuunhaigus]]);
* MODY suhkurtõbi (''mature-onset diabetes of the young'')
* topeltdiabeet (I. tüüpi vüi II. tüüpi suhkurtõvega diabeedihaigel tekib [[insuliiniresistensus]]) jpt.
 
==Tekkepõhjused==
[[veresuhkur|Veresuhkrut]] ehk [[glükoos]]i kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on aga [[hormoon]], mida toodetakse [[kõhunääre|kõhunäärmes]]. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks.
 
Normaalne veresuhkru tase on 3,5–5,5 mmol/L.
 
II tüübi suhkruhaiguse, mida seostakase kehas toimuvate põletikuliste reaktsioonidega, korral toodetakse kõhunäärmes küll piisavalt insuliini, kuid see ei toimi ning veresuhkru tase pidevalt liiga kõrge – seda nimetatakse [[hüperglükeemia]]ks.
II tüübi suhkruhaiguse tekkimisel on põhjusteks ülekaalulisus, pärilikkus ehk esinemine lähisugulastel ning kõrge vanus.
II tüüpi suhkruhaigus kahjustab eriti suuri veresooni, soodustades nende lupjumist ning kõrge [[vererõhk|vererõhu]] ja südamehaiguste teket.
 
==Endokrinoloogia==
===Patoloogia===
[[1960]]. aastatel arvati, et suhkurdiabeedi tulemusel võib lastel kergesti tekkida [[diabeetiline kooma]]. Tõeline diabeet pidavat olema siiski pankreaatilise päritoluga, mis seisneb [[kõhunääre|kõhunäärme]] sisesekretsiooni häirumises kuid samal ajal täheldati kõrgenenud [[kromafiinne süsteem|kromafiinse süsteemi]] ärrituvust.
 
Süsivesikute ainevahetust reguleerivad [[kesknärvisüsteem]] ja ka [[autonoomne närvisüsteem]], mõjutades [[hormoon]]ide kaudu kõhunääret, [[neerupealis]]eid, [[hüpofüüs]]i ja [[kilpnääre]]t. Arvati, et diabeedi tekkes võivad mängida rolli ka [[ajukoor]]e ja [[hüpotalamus|hüpotalaamilise]] piirkonna keskuste funktsionaalsed häired.<ref>Prof. [[Mihhail Maslov]], "Lastehaiguse. Õpik". [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]], lk 373, [[1957]].</ref>
 
Suhkruhaiguse puhul on tegemist häiretega süsivesikute ainevahetuses: suurenenud on suhkru moodustumine ning vere suhkrusisaldus, organism ei omasta piisavalt suhkruid ja/või väljutab omastamata suhkrud uriini kaudu.
 
Suhkurtõvel võib olla erinevaid põhjusi, millest üks on [[kõhunääre|kõhunäärme]] [[alatalitlus]], mille tagajärjel on insuliini tootmine häiritud või hoopis lakanud.
mis põhineb [[insuliin]]i suhtelisel või absoluutsel defitsiidil ning mis haiguse pikaaegsel kestmisel kahjustab veresooni, nägemist ning närvisüsteemi.
 
===Ravi===
Dieetravi ainsa ravivõttena on edukas umbes pooltel II tüüpi suhkruhaigetel. Ilma ravimiteta teostatav ravi (dieetravi ja liikumine) toimib kõige paremini haiguse varajases staadiumis ning haiguse ärahoidmisel.
Kui järgida dieeti, vähendada kehakaalu ning hoida saavutatud tulemust ja suurendada liikumise osakaalu, tuleb diabeetik toime ilma ravimiteta, või vähemalt lükkub tablettravi alustamine märgatavalt edasi.
 
Tablettravimeid või insuliinisüste vajatakse, kui liigsete kilode kaotamine, toiduvalik ja liikumine ei ole veresuhkru normaliseerimiseks küllaldased. Enamik diabeetikuid vajab suhkrutaseme tasakaalus hoidmiseks samaaegselt mitut tablettravimit või insuliini ja tabletti korraga.
 
==Viited==
{{Viited}}
 
== Välislingid ==
HYHEYHYEHEYHEUHEUEHU{{Portaal|Meditsiin}}
* [http://www.msdlatinamerica.com/diabetes/ "Diabetes Mellitus: A Fundamental and Clinical Text"], 3. trükk, Lippincott Williams & Wilkins, 2004
 
;Üldist
11. rida ⟶ 62. rida:
* [http://naistekas.delfi.ee/archive/print.php?id=44671975 Kas tead, mis on eeldiabeet?], 25. aprill 2011, veebiversioon (vaadatud 23.09.2014)
 
; Meditsiinivaldkond ja erialaliierialaliidud 209.2014))<small> (i</small>diabeedist
* [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [http://www.itk.ee/upload/files/Patsiendi-infomaterjal/ITK530_Diabeet.pdf Patsiendi infomaterjal], veebiversioon (vaadatud 23.09.2014)
* Eesti Diabeediliit, [http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=121 Käimasolevad diabeedi-uuringud], veebiversioon (vaadatud 23.09.2014)
* [http://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736%2811%2960679-X/ National, regional, and global trends in fasting plasma glucose and diabetes prevalence since 1980], veebiversioon (vaadatud 23.09.2014))<small> (inglise keeles)</small>
 
;Epidemioloogia
* Marek Kuul, [http://uudised.err.ee/v/valismaa/5efa5386-cb46-4385-aaaa-2d870ed2296b Diabeedihaigete arv on 30 aastaga kahekordistunud], 26. juuni 2011, veebiversioon (vaadatud 23.09.2014)
 
; II. tüüpi suhkurtõbi
* Katrin Sak, [http://teadus.err.ee/v/tervis/e153b9da-e1ac-419a-a4ff-dd31ff8a1eeb Hiirkatsed kinnitavad põletikurakkude osalust teist tüüpi diabeedi arengus.], 11.01.2014, Allikas: Science Daily, Rubriik: Tervis, veebiversioon (vaadatud 03.10.2014)
 
; III. tüüpi suhkurtõbi
* Suzanne M. de la Monte, ja Jack R. Wands, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2769828/ Alzheimer's Disease Is Type 3 Diabetes–Evidence Reviewed], J Diabetes Sci Technol. Nov 2008; 2(6): 1101–1113, nov 2008, [[PubMed Central|PMCID]]: PMC2769828, veebiversioon (vaadatud 23.09.2014)<small> (inglise keeles)</small>
 
[[Kategooria:Sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused]]