Inkunaabel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Inkunabel.ValMax.001.jpg|thumb|200px|''[[Valerius Maximus]]'', trükitud Mainzis Peter Schöfferi poolt, 18. juulil 1471]]
'''Inkunaablid''' ehk '''hälltrükised''' ([[ladina keel|ladina keeles]] ''incunabula'' 'häll, varajane lapseiga, algus, päritolu') on [[15. sajand]]i trükised, mis moodustavad üleminekuetapi [[käsikirjaline raamat|käsikirjaliselt raamatult]] [[trükikunst]]i vahenditega valmistatud [[raamat]]ule. Hälltrükiseid on kahte liiki: ksülograafilised (üksiklehele gaveeritud puuplaadilt tehtud tõmmis) ja tüpograafilised (Johann Gutenbergi poolt juurutatud trükimenetlus trükipressiga). Enamik uurijaid
Inkunaablite puhul on tegemist [[metall]]ist üksiktüüpidega trükitud lehtede või [[raamat]]utega. Tollal jäljendasid trükkalid veel [[käsikirjaline raamat|käsikirjalisi raamatuid]], [[trükikiri]] sarnanes käsitsi kirjutatuga, kasutati samu lühendeid, puudus [[tiitelleht]]. Pilte ([[miniatuur]]e) ja suuri algustähti ([[initsiaal]]e) maaliti käsitsi. [[Trükiarv]] oli algul 100–300, sajandi lõpus, kui käsitsi illustreerimisest loobuti, kuni 2000 eksemplari. Kogu maailmas on inkunaableid säilinud 450 000 eksemplari, neist [[Eesti]]s 121 eksemplari: 48 Tartu Ülikooli Raamatukogus, 46 Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus, 18 Tallinna Linnaarhiivis, 8 Eesti Rahvusraamatukogus, 1 Eesti Ajaloomuuseumis. Siia pole arvestatud neid hälltrükiseid, mis võivad asuda erakogudes.
== Vaata ka ==
*[Paleotüüp]
== Välislingid ==
| |||