Aleksandria raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Lisasin linke. |
||
1. rida:
'''Aleksandria raamatukogu''' oli tähtsaim antiikmaailma [[raamatukogu]].
Raamatukogu asutati [[3. sajand eKr|3. sajandil e.m.a]] [[Egiptus|Egiptuses]] asuvasse [[Makedoonia]]-[[Kreeka]] linna [[Aleksandria]]sse. Täpsed andmed raamatukogu asukoha ja raamatute arvu kohta puuduvad. Raamatukogu asus kuulsa teaduskeskuse [[Museion]]i juures.
Mälestamaks hävinenud raamatukogu, loodi Aleksandriasse uus Bibliotheca Alexandrina raamatukogu, mis avati [[2002]]. aastal.
== Allikad ==
Raamatukogu täpne asukoht pole praegu teada, sest vanades ürikutes on info selle kohta
== Nimetus ==
Eri allikates on raamatukogu nimetatud erinevalt. Sagedasemad nimetused on olnud suur raamatukogu, aga ka kuninga raamatukogu, Museioni raamatukogu, Aleksandria raamatukogu või esimene raamatukogu.<ref>Uwe Jochum: ''Kleine Bibliotheksgeschichte.'' 2007, S. 34.</ref>
12. rida:
Museion ja raamatukogu asusid arvatavasti linna loodeosas palee ruumides. Strabo reisikirjas kirjeldatakse Museioni sammastikku, õpperuumi ja suurt söögisaali, aga raamatukogu ruume seal ei mainita. Tõenäoliselt oli fond Museioni ruumides ja eraldi raamatukoguhoonet polnud.<ref>Roger S. Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 353.</ref>
3.
== Fond ==
Praeguseks pole leitud papüürusrullide fragmente, mis oleksid pärit Aleksandria raamatukogust.<ref>Angelika Zdiarsky: ''Bibliothekarische Überlegungen zur Bibliothek von Alexandria.'' 2011, S. 167.</ref> Arvatavasti oli Museioni asutamise ajal teaduskeskuses elementaarne valik tolleaegsest kirjandusest, aga peagi leidus raamatukogus kirjutisi kõigist teaduse valdkondadest. Kõige rohkem oli raamatuid astronoomiast, matemaatikast, meditsiinist ja filosoofiast koos põhjalike kommentaaridega põhiliselt kreeka, egiptuse ja heebrea keeles. Kogu suurus pole täpselt teada, sest kõik allikad pole usaldusväärsed, samuti võib olla erinevusi arvutusmeetodites ja aruannete tõlgendamises. Eksemplaride arvuks on pakutud 54
Raamatukogu areng vajas suuri investeeringuid ning see sõltus kuningatest ja nende huvidest. [[Ptolemaios I]] oli rohkem huvitatud ajaloost, aga [[Ptolemaios II]] ajal pöörati suurt tähelepanu loodusteadustele. Raamatuid osteti peamiselt [[Ateena]] ja [[Rhodose saar|Rhodose]] turgudelt, eesmärgiks oli hankida võimalikult palju raamatuid erinevatest valdkondadest ning sellega suurendada Aleksandria poliitilist ja kultuurilist mõju.<ref>Cécile Orru: ''Ein Raub der Flammen? Die königliche Bibliothek von Alexandria.'' 2002, S. 31.</ref> Claudius Goleni korraldusel otsiti kõik Aleksandriasse saabuvad laevad läbi, papüürusrullid konfiskeeriti ja neist tehti koopiad. Hiljem tagastati omanikele koopiad, originaalid viidi raamatukokku märkusega "saadud laevast
== Organisatsioon ==
Nii suure raamatukogu halduskulud pidid olema märkimisväärsed, kuid infot selle kohta on vähe, samuti on lünklikud andmed tööprotsesside kohta. Raamatukogu juhtisid õpetlased, mitte [[Preester|preestrid]] nagu Museioni. Kuninga finantseerimisel tuli Aleksandriasse palju teadlasi töötama ja õppima, paljud neist elasid Museionis. Rikkaliku raamatukoguta poleks nad saanud kõrgel tasemel teadustööd teha.
== Kataloogimine ==
Suurest raamatukogust vajaliku kirjanduse leidmiseks oli vaja raamatud arvele võtta ja süstematiseerida ning selle tööga hakkas tegelema luuletaja [[Kallimachos]].<ref name="orru33">Cécile Orru: ''Ein Raub der Flammen? Die königliche Bibliothek von Alexandria.'' 2002, S. 33.</ref>
Tema koostatud kataloog (pinakes) koosnes 120 papüürusrullist, mis olid liigitatud järgmistesse kategooriatesse: [[retoorika]], [[õigus]], [[eepika]], [[tragöödia]], [[luule]], [[ajalugu]], [[meditsiin]], [[matemaatika]] ja [[teadus]]. Autorid olid järjestatud alfabeetiliselt koos lühikese elulookirjeldusega. Kui autorit ja pealkirja polnud võimalik tuvastada, kataloogiti raamat teksti esimeste sõnade järgi. Raamatute arvelevõtmisel pandi kirja ostmise koht, eelmise omaniku nimi ning kommentaatorid, toimetajad ja korrektorid.<ref>Z.B. Angelika Zdiarsky: ''Bibliothekarische Überlegungen zur Bibliothek von Alexandria.'' 2011, S. 171.</ref>
== Serapeioni tütarraamatukogu ==
Ptolemaios III asutas Serapeioni templis väiksema raamatukogu, mis hiljem nimetati tütarraamatukoguks. Tempel ja tütarraamatukogu asusid linna Egiptuse kvartalis Rakotis. Vanade aruannete põhjal oli tütarraamatukogus 42 800 papüürusrulli ja fond dubleeris osaliselt pearaamatukogu. Serapeioni templi raamatukogu said kasutada tolleaegsed haritud avaliku elu tegelased. Tempel ja raamatukogu hävitati 391. aastal, kui tekkis konflikt tsiviil- ja kirikuvõimude vahel.<ref>Roger S. Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 358; Michael Sabottka: ''Das Serapeum in Alexandria. Untersuchungen zur Architektur und Baugeschichte des Heiligtums von der frühen ptolemäischen Zeit bis zur Zerstörung 391 n. Chr.'' Kairo 2008, ISBN 978-2-7247-0471-6.</ref>
== Ajalugu ==
Aleksandria linn rajati 331 e.m.a pärast Egiptuse vallutamist [[Aleksander Suur|Aleksander Suure]] poolt. Pärast Aleksander Suure surma 323 e.m.a võttis võimu üle Ptolemaios I ja tema valistemisajal asutati Museion ning hakati koguma esimesi kirjutisi, kuid mitmete allikate põhjal hakati raamatukogu ehitama Ptolemaios II ajal.<ref>Athenaios, ''Deipnosophistai'' 5,203e; Eusebius, ''Historia Ecclesiastica'' 5,8,11; Epiphanios, ''De mensuris et ponderibus'' 9; 10; siehe dazu Mostafa El-Abbadi: ''The life and fate of the ancient Library of Alexandria.'' 1990, S. 79–82; Roger S. Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 349–351; Angelika Zdiarsky: ''Bibliothekarische Überlegungen zur Bibliothek von Alexandria.'' 2011, S. 163.</ref>
== Viited ==
|