Manilus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Manilus''' (ka manihheism; Mani kirik) on õpetus, et maailma valitseb hea ja kurja jõudude tasakaal, mitte aga üks täiuslik olend.<ref>Simon Blackburn. ''Oxfordi filosoofialeksikon''. 2002:278.</ref> Manilus oli [[Mani]] (u 216-276) katse luua maailmausundit (ehk "universaalreligiooni") [[zoroastrism]]<nowiki/>i, [[platonism]]<nowiki/>i<ref name=":0">Edmund Jacoby. ''50 Klassikut. Filosoofid''. 2006:73.</ref>, [[kristlus]]<nowiki/>e, [[budism]]<nowiki/>i ja [[gnostiklus]]<nowiki/>e osadest. Kosmos jaotati platonismi ja zoroastrismi eeskujul kaheks eraldi asuvaks tegelikkuseks: valgusemaailm ja pimedusemaailm. Aineline maailm, milles inimesed elavad, koosneb Mani arvates mõlemast poolest. Maniluse kõrgaeg oli 3.-5. s vahel m.a.j.
Mani hakkas prohvetlikku õpetust levitama peale 242.a m.a.j. Pärast Mani surma ja tema poolehoidjate vaenamist, levis manilus Iraanist Kogu Lähis-Idasse ja Rooma impeeriumis (Hispaaniani). Kristlik kirik võitles (eesotsas [[Augustinus]]<nowiki/>ega) maniluse vastu kuni 7. s-ni.
* Manilus levis Iraani, Egiptuse ja Süüria kaudu Prantsusmaale ja Balkani maadesse ning Hiinasse.
13. rida:
Koguduse lihtliikmed („kuulajad“) pidasid oma tööga „valituid“ ülal ja nad ei pidanud askeetlikult elama. Valitud said päästetud aga kuulajad said kõrgema taassünni õiguse (st. tasuks elu jooksul tehtud heade tegude eest võisid nad järgmisesse ellu sündida „valitutena“ ning siis saada päästetud).
Mani ihuvaenulikus oli vastavuses hilisantiikaja kristlaste elutundega.<ref name=":0" />
== Viited ==
| |||