[[1941]]. aastal Palusalu mobiliseeriti Palusalu [[Punaarmee]]sse nagu enamik eesti [[raskejõustik]]lastest. TaUmbes 200-meheline eestlaste rühm saadeti Venemaale [[Kotlas]]esse tööpataljoni, hiljem sealt edasi [[Krasnogorsk]]i linna.
Peale paljudepõgenemiskatset eestlastegaseptembris (koos põgenemiskatsetmitme teise eestlasega) määrati talle esialgu surmanuhtlus, mis asendati Karjala rindele eesliinile saatmisega.
Pool1941. aasta 31.oktoobri õhtul, pool tundi peale rindele jõudmist, põgenes ta koos kahe kaaslasega üle rindejoone Soome,kuspoolele. Vangivõetud Palusalu tundis ära Soome võimleja Heikki Savolainen, tundiskes oli sõja ajal rindehaigla peaarst, seetõttu oli vastuvõtt väga sõbralik. 1.jaanuaril [[1942]] saabus Palusalu koos teiste Soome rinnetel vangi langenutega tagasi Tallinna. Ülejäänud sõjaaja veetis ta äraoma Kungla talus.
SeetõttuSoome põgenemise tõttu oli ta lühikest aega pärast sõda [[1945]]. aastal vangilaagris.
Palusalu töötas [[treener]]i ja ehitustöölisena. Pärast sõda võistles ta veel paar korda, näiteks aastal [[1948]] Eesti spordiühingutevahelisel turniiril “[[Spartak (spordiühing)|Spartak]]i” eest.
