Hellenite kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vaher (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''Uusplatooniline kirik''' (ka '''hellenistlik kirik''' (ehk on isegi parem pealkiri?), pagana kirik, kreeka kirik, antiikreligioon) oli kreeklaste organisatsioon mida kujundati...'
 
Vaher (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Uusplatooniline kirik''' (ka '''hellenistlik kirik''' (ehk on isegi parem pealkiri?), pagana kirik, kreeka kirik, antiikreligioon) oli kreeklaste organisatsioon mida kujundati välja tekkiva kristliku kiriku vastu. Eelkäiad olid uuspütagoorlased (esseenide sarnsed). 3. sajandi alguses kavandas uusplatoonilise kiriku teoloogia, range rituuali[[Platonism]] ja preestrite astmestuse Plotinose suurim õpilane [[Jamblichosuusplatonism]]. Jamblichoseerinevad õpilaneoraganiseerumise keiser Julianus pühendas kogu oma elu uusplatoonilise kiriku riigiusundiks põlistamisele. Ta tahtis luua isegi kloostreid. Leidub pealkirju: ''On vaid üks jumal ja Julianus on tema prohvet''. Olnuks vaja veel umbes 10 aastat, et sellest kirikust oleks saanud ajalooline tõsiasi. Kristlus ei võtnud üle rooma riigi ehitust, vaid uusplatoonilise kirikuastme ehitusepoolest.
 
Diocletanus tõstis 259. a. Mithra henoteistlikuks riigijumalaks. Mithra preestrid ei ei erinenud sisult kristlikest.
Platonism ja uusplatonism erinevad oraganiseerumise astme poolest.
 
2. sj m.a.j algas aramea-kalda päiksereligiooni ja aramea-iraani Mithra kultuse kokkusulamine süsteemiks, millel oli palju eri nimetusi.
Alustekstid olid Plotinose ''Enneaadid'' ja Porphyriose ''Hinge tagasipöördumine jumala juurde''. Õpetuses olid Isa (Nous), Poeg ja keskmine olend, mis kujundati välja Philoni logose õpetuse pinnal. Plotinos ja Origenes õppisid sama õpetaja juures. Mõlemad arendasid edasi Paltoni ja Aristotelese tekste kavakindla teisitimõistmise varal.
 
Eelkäijad olid uuspütagoorlased (esseenide sarnsed). 3. sajandi alguses kavandas uusplatoonilise kiriku teoloogia, range rituuali ja preestrite astmestuse Plotinose suurim õpilane [[Jamblichos]]. Jamblichose õpilane keiser Julianus pühendas kogu oma elu uusplatoonilise kiriku riigiusundiks põlistamisele. Ta tahtis luua isegi kloostreid. Leidub pealkirju: ''On vaid üks jumal ja Julianus on tema prohvet''. Olnuks vaja veel umbes 10 aastat, et sellest kirikust oleks saanud ajalooline tõsiasi. Kristlus ei võtnud üle rooma riigi ehitust, vaid uusplatoonilise kiriku ehituse.
Diocletanus tõstis 259. a. Mithra henoteistlikuks riigijumalaks. Mithra preestrid ei ei erinenud sisult kristlikest.
 
Alustekstid olid Plotinose ''Enneaadid'' ja Porphyriose ''Hinge tagasipöördumine jumala juurde''. Õpetuses olid Isa (Nous), Poeg ja keskmine olend, mis kujundati välja Philoni logose õpetuse pinnal. Plotinos ja Origenes õppisid sama õpetaja juures. Mõlemad arendasid edasi Paltoni ja Aristotelese tekste kavakindla teisitimõistmise varal.
2. sj m.a.j algas aramea-kalda päiksereligiooni ja aramea-iraani Mithra kultuse kokkusulamine süsteemiks, millel oli palju eri nimetusi.
 
Uuspaltonistliku kiriku juhid ja põhjendajad oli Jamblichos, Proklos, Hierokles. Apolloonios kirjutas Pythagorase eluloo, mis algab ja lõppeb palvega. Proklos, sarnaselt kirikuisadele, soovis, et hävitatakse kõik filosoofilised tekstid, peale Platoni timaiose ja kaldea oraaklite raamatu, mis olid temale kanoonilised.