Redaktsioon: 3. aprill 2015, kell 12:10 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 418 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. aprill 2015, kell 12:37 redigeeri eemalda 62.65.236.19 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Ülestõusmispühad''' (ka '''lihavõttepühad''' ehk '''lihavõtted''' ja '''munapühad''' on [[kristlus]]es liikuvad pühad, mis algavad esimese [[täiskuu]] pühapäevaga pärast kevadist [[pööripäev]]a. Pühad mälestavad [[Jeesus Kristus]]e surnust [[Ülestõusmine\|ülestõusmist]] pärast [[Jeesuse ristilöömine\|ristilöömist]]. Ajaliselt langevad need kokku [[judaism]]i [[paasapühad]]ega. Paljudes riikides on ülestõusmispühad ka [[riigipüha]], kuid selle pikkus erineb riigiti. Eestis on riigipühaks kuulutatud vaid ülestõusmispühadele eelnev [[suur reede]] ja ülestõusmispühade 1. püha. Mitmel pool Euroopas on riigipüha ka ülestõusmispühade 2. püha, kuid Riigikogus on sellekohased ettepanekud korduvalt tagasi lükatud põhjendusega, et Eestis on kirik ja riik lahus ning Eesti ei ole kristlik riik.▼ Eestis on ülestõusmispühadel mitmesuguseid, muuhulgas ka rahvapäraseid nimetusi: '''lihavõttepühad''' ehk '''lihavõtted''', '''paasapühad''', '''kevadpühad''', '''munapühad''', '''[[kiigepüha]]d'''. ▲Paljudes riikides on ülestõusmispühad ka [[riigipüha]], kuid selle pikkus erineb riigiti. Eestis on riigipühaks kuulutatud vaid ülestõusmispühadele eelnev [[suur reede]] ja ülestõusmispühade 1. püha. [[Pilt:Family easter.JPG\|thumb\|Lihavõttemunad]] Nende pühade päeva arvutamisel kasutavad [[Katoliku kirik\|katoliku]] ja [[õigeusu kirik]] sama reeglit, kuid kalendrite erinevusega seoses langevad need ikkagi mõnel aastal samale päevale, mõnel aastal aga erinevale. Näiteks 2012. aastal olid need vastavalt 8. ja 15. aprillil, 2011. aastal oli mõlemal 24. aprillil, 2013. aastal oli aga vastavalt 31. märtsil ja 5. mail. ==Tähendus ja asend kirikukalendris== Katoliikliku ja õigeusukiriku kombe kohaselt lõppeb ülestõusmispühadega (lihavõtetega) [[paast]], võib taas süüa liha. Pühadetoit valmistati traditsioonikohaselt munadest ja piimast. ▼ Ülestõusmispühadele eelneb [[kirikukalender\|kirikukalendris]] [[vaikne nädal]], mis tähistab Jeesuse ristisurma ja selleni viinud sündmusi. Seepärast on vaikse nädala kombestik kristluses vaikne, mõtlik ja leinaline. Ülestõusmispühad seevastu on suurim kristlik rõõmupüha, kuna need tähistavad Kristuse surnust ülestõusmist ja inimeste lunastamist. 40 päeva pärast ülestõusmispühi (neljapäeval) on [[taevaminemispüha]] ehk suur ristipäev. Ülestõusmispühad on ~~[[õigeusu~~kristlikes ~~kirik]]u~~kirikutes kirikukalendri suurim püha<ref name="eelk">[http://www.eelk.ee/~ltund/voldikud/ylestousmispyhad.html Ülestõusmispühad] EELK kodulehel</ref>, ~~samas~~ehkki on ka arvatud, ~~kui~~et [[~~jõulud~~õigeusu kirik]]us on ~~suurim~~sel ~~püha~~suurem tähendus, kuna [[katoliku kirik]]us ja [[protestantism\|protestantlikes ~~kirkutes~~kirikutes]] on selle kõrvale kerkinud [[jõulud]].{{lisa viide}} ==Kiriklikud tavad== ~~[[Liturgiline värv]] on valge.~~ ▲Katoliikliku ja õigeusukiriku kombe kohaselt lõppeb ülestõusmispühadega (lihavõtetega) [[paast]], võib taas süüa liha. Pühadetoit valmistati traditsioonikohaselt ~~munadest~~[[muna]]dest ja ~~piimast~~[[piim]]ast. Ülestõusmispühade [[liturgiline värv]] on valge. ~~Ülestõusmispühadele eelneb [[vaikne nädal]].~~ ==Ülestõusmispühad tänapäeva kultuuris== Ülestõusmispühade ehk munapühadega seostub komme värvida mune, neid üksteisele kinkida ja üksteise vastu koksida - võidab see, kelle muna terveks jääb. Munade värvimise tava päritolu kohta on eri legende, täpne algus on teadmata. Ilmselt seostub see paastu lõppemisega. Lastele räägitakse lihavõttepühade ajal [[lihavõttejänes]]est, kes peidab öösel majja või aeda mune või maiustusi. Tänapäeval on pühade ajal populaarsed šokolaadimunad. Kuna ülestõusmispühadel lõppes paast, seostuvad nendega mitmesugused muna- ja piimatoidud. Üks tuntumaid nende seast on [[pasha]]. Ülestõusmispühad on tugevalt kommertsialiseerunud, mistõttu sageli kõneldakse pigem lihavõtte- või munapühadest, pööramata nende kristlikule taustale erilist tähelepanu. ==Ülestõusmispühad Eesti rahvakultuuris== 33. rida ⟶ 36. rida: [[Pasha]] ==~~Välislink~~Viited== {{viited}} ==Välislingid== [http://www.eelk.ee/~ltund/voldikud/ylestousmispyhad.html Ülestõusmispühad] EELK kodulehel * [http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-lihavotted.php Lihavõtted] EEsti rahvakalendri andmebaasis Berta * [http://novaator.err.ee/v/teadlase_100_sekundit/90e4a1c0-3600-4a75-a9b6-2ac4719cc8e2 "100 sekundi video: Ülestõusmispühade rõõm ja kurbus"] ERR Novaator, 2. aprill 2015 (pühade tausta selgitab EELK pastor Triin Käpp) * Tiina Janno [http://www.parnupostimees.ee/800412/tiina-janno-ulestousmispuhad-toovad-lootust "Ülestõusmispühad toovad lootust"] Pärnu Postimees, 07.04.2012 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lugu-eesti-lugu-262-ulestousmispuhad/similar-178365 "Eesti lugu 262. Ülestõusmispühad"] Vikerraadio, 2011 (Ülestõusmispühadest räägib TÜ kirikuloo õppejõud [[Urmas Petti]]) * [http://www.valgamaalane.ee/160308/esileht/25013166.php "Kirikukalender palmipuudepühast ülestõusmispühadeni"] Valgamaalane, 15.03.2008 [[Kategooria:Kristlikud pühad]]

Ülestõusmispühad: erinevus redaktsioonide vahel