Hänilane: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Migrating 50 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q25984 (translate me) |
P kribu ja kat using AWB |
||
19. rida:
'''Hänilane''' (''Motacilla flava'', varasem nimetus ja Eestis esinev põhialamliik '''lambahänilane''' ''Motacilla flava flava'') on [[västriklased|västriklaste]] sugukonda kuuluv [[linavästrik]]ust veidi väiksem lind, kes kaalub alla 20 grammi. Pikkuseks on 15–16 cm.
'''Rahvapäraseid nimesid''': Karjalind, karjatsirk, karjavästrik, veistevästrik, lambalind, lambatsirk, lambalinavästrik, lambahällulind, lambatalleke, kesvatalleke, kollane västrik, kollane linalind, soovästrik, märjavästrik.
Hänilane kuulub Eestis [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid|kaitstavate liikide III kategooriasse]]. [[Eesti Ornitoloogiaühing]] valis hänilase [[2006]]. aasta linnuks.
26. rida:
Hänilane elab [[Euraasia]] [[tundra]]-, [[mets]]a-, [[stepp|step]]i- ja [[kõrb]]evööndis ning mägismaade avamaastikel, ka Põhja-[[Aafrika]]s ning Lääne-[[Alaska]]s. Eestis on hänilane üldlevinud [[haudelind]], kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 10 000–20 000 paarile <ref name="hirundo" />.
Hänilane elab meil niitudel, [[karjamaa]]del, [[luht]]adel, [[põõsasniit]]udel, vähem [[madalsoo]]del, veel harvem [[raba]]del. Üldiselt niiskemates elupaikades kui [[linavästrik]]. Sageli istub madalatel [[põõsas]]tel või tugevatel rohukõrtel ning vibutab saba. Lend on madal ja lainjas. Tihti saadab loomakarju, ka istudes [[veis]]te ning [[lammas]]te turjal: soojavereliste loomade ümber on alati rikkalik toidulaud putukatest toitujaile.
Hänilane on rändlind, areaali lõunaosas ka paigalind. Talvitab [[Aafrika]]s ja [[Aasia]] lõunaosas. Rändel lendab salkadena, palju on Eestist läbirändajaid. Kevadel saabuvad pesitsevad linnud aprilli lõpul või mai alguses, isaslinnud emaslindudest varem. Sügisel lahkuvad augusti lõpul ja septembris.
== Toitumine ==
Valdavalt sööb hänilane väheliikuvaid [[selgrootu]]id, kes elavad maapinnal ja rohurindes: eelkõige [[kärbes|kärbsed]], [[ämblik
Putukatest toitujana on väga kasulik lind [[kahjur]]ite hävitajana.
== Pesitsemine ==
Pesitsema asub hänilane linavästrikust hiljem, mai alguses. Pesitseb maapinnal tihedas rohus, enamasti mättal tiheda rohtkatte varjul. Pesa ehitab pinnasesüvendisse kuivadest kõrtest, niidutaimede juurtest ja lehtedest. Mai keskel muneb emaslind 4–6 [[muna]], neid haub üksinda, ligikaudu 13 päeva. Isaslind valvab sel ajal territooriumi, et kaitsa pesa võimalike ohtude eest.
Pojad on pesas 12–13 päeva. Toitmisel osalevad mõlemad vanemad. Peale pesast lahkumist ei oska pojad veel lennata, vanemad õpetavad ja jätkavad toitmist veel mõnda aega. Lennuvõimelisteks saavad [[juuni]] keskpaigas.
==Viited==
53. rida:
* [[Põhjahänilane]]
[[Kategooria:Eesti
[[Kategooria:Västriklased]]
| |||