Redaktsioon: 11. jaanuar 2015, kell 15:25 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 971 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. märts 2015, kell 22:41 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 971 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
11. rida: h) [[süsiniknanotoru]].]] '''Süsinik''' (keemiline tähis '''C''') on [[mittemetall]]iline [[keemiline element]] [[järjenumber\|järjenumbriga]] 6. Ta asub [[keemiliste elementide perioodilisussüsteem\|perioodilisustabeli]] IVA rühmas. Tal on kaks [[stabiilne isotoop\|stabiilset]] [[isotoop]]i [[massiarv]]udega 12 ja 13. Looduses leidub ka [[radioaktiivne isotoop\|radioaktiivset isotoopi]] [[süsinik-14]], mille massiarv on 14 ja [[poolestusaeg]] 5700 aastat. Süsinik-14 tekib [[kosmiline kiirgus\|kosmilise kiirguse]] toimel õhu[[lämmastik]]ust.▼ Tema [[väliselektronkiht\|valentskihis]] on 4 [[elektron]]i ja tema elektronkate on kirjeldatav valemiga 1s<sup>2</sup> 2s<sup>2</sup> 2p<sup>2</sup>. Süsinikul on seega kalduvus moodustada 4 sidet või vastaval arvul mitmekordseid sidemeid. Et süsinik moodustab palju vähepolaarseid [[kovalentne side\|kovalentseid sidemeid]], on [[oksüdatsiooniaste\|oksüdatsiooniastme]] määramine sageli raske. 22. rida ⟶ 20. rida: Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning kesksel kohal [[orgaaniline keemia\|orgaanilises keemias]]. Seetõttu nimetatakse seda keemiavaldkonda sageli ka süsinikukeemiaks. Maa [[biosfäär]]i sisukohast on äärmiselt oluline [[süsinikuringe]], mis kujutab endast süsiniku liikumist [[ökosüsteem]]is erinevate ökosüsteemi komponentide vahel. ~~== Süsiniku allotroobid ==~~ == Allotroobid == [[Pilt:Diamond Cubic-F lattice animation.gif\|pisi\|left\|Teemanti kritallvõre]] === Teemant === 44. rida: [[Pilt:Fullerene-C60.png\|pisi\|Fullereen]] [[Fullereen]]id on ainult süsinikust koosnevad individuaalsed mitmetahulised molekulid. Kinniste keradena eristuvad nad teistest süsiniku allotroopidest, sest neid ei saa vaadelda lõputute süsteemidena nagu teemanti, grafiiti või grafeeni. C<sub>60</sub> struktuur (ikosaeedriline rotatsiooni- ja peegelsümmeetriaga) sisaldab kahte eri tüüpi C-C sidemeid: lühemaid sidemeid (kaksiksidemed), mis on kuusnurga ühisteks servadeks (6-6 sidemed) ja pikemaid sidemed (üksiksidemed), mis tekivad kuusnurkade ja viisnurkade segunemisel (6-5 sidemed). C<sub>60</sub> ja C<sub>70</sub> fullereenides on enamus sidemetest 6-6 sidemed <ref>N. F. Goldshleger, „Fullerenes and fullerene-based materials in catalysis,“ Chem. Phys. 9:3, 255–280 (2001).</ref>. Fullereeni molekul on suurusjärgus 0,5 nm (C<sub>36</sub>) kuni 1,2 nm (C<sub>176</sub>) <ref>A. Goel et al., „Size analysis of single fullerene molecules by electron microscopy,“ Carbon 42, 1907–1915 (2004).</ref>. == Isotoobid == Süsinikul on kaks [[stabiilne isotoop\|stabiilset]] [[isotoop]]i [[massiarv]]udega 12 ja 13. Seejuures moodustab süsinik-12 98,9% Maal leiduvast süsinikust ja süsinik-13 vaid 1,1%. Süsinik-12 võeti 1961. aastal aluseks [[aatommassiühik]]u väärtuse määramisel.<ref>[http://www.eoearth.org/view/article/150918/ Carbon] The Encyclopedia of Earth</ref> ▲~~Tal on kaks [[stabiilne isotoop\|stabiilset]] [[isotoop]]i [[massiarv]]udega 12 ja 13.~~ Looduses leidub ka [[radioaktiivne isotoop\|radioaktiivset isotoopi]] [[süsinik-14]], mille massiarv on 14 ja [[poolestusaeg]] 5700 aastat. Süsinik-14 tekib [[kosmiline kiirgus\|kosmilise kiirguse]] toimel õhu[[lämmastik]]ust. Seda kasutatakse [[radiosüsinikumeetod]]il bioloogilist päritolu esemete vanuse määramiseks. ==Vaata ka== *[[Asümmeetriline süsinik]]

Süsinik: erinevus redaktsioonide vahel