Korsika vabariik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) |
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) |
||
12. rida:
{{Vaata|Korsika ajalugu}}
Kui välja arvata üksikud lühikesed perioodid, oli [[Korsika]] saar olnud [[Genova vabariik|Genova vabariigi]] võimu all alates [[1284]]. aastast.<ref name=brit652>The New Encyclopaedia Britannica. Chicago, Encyclopaedia Britannica, 1994, 652.</ref> Sel aastal saavutas Genova [[Meloria lahing]]u tulemusel kontrolli varem [[Pisa vabariik|Pisa vabariigile]] kuulunud saare üle. Vaatamata pikka aega kestnud võõrvõimule jäid [[korsiklased]] neile peale surutud [[feodalism]]i ja võõrvõimu rõhumise vastu vaenulikuks. [[18. sajand]]il kogusid iseseisvusideed [[valgustusajastu]] ideaalide mõjul uuesti jõudu. Majandusliku olukorra halvenemisel puhkesid [[1729]]. aastal esimesed rahutused. Märtsis 1729 rüüstasid ülestõusnud [[Bastia]], sama aasta novembris valisid nad oma juhtideks [[Luiggi Giafferi]], [[Andrea Ceccaldi]], [[abee]] Raffaelli ja [[Giacinto Paoli]], hilisema vabariigi rajaja [[Pasquale Paoli]] isa.
Genova ei suutnud ülestõusu maha suruda ja pöördus abi saamiseks [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Karl VI]] poole, kelle väed randusid Korsikal [[1731]]. aastal. Mässulised jätkasid siiski tegevust. Alles [[1736]]. aastal sõlmiti keiserlike vägede ja ülestõusnute vahel rahuleping, millega tehti korsiklastele mitmeid järeleandmisi. Genova võimud ei pidanud aga lepingu tingimustest kinni ja peatselt vallandusid kokkupõrked uuesti. Selle konflikti ajal [[1735]]. aastal kirjutas korsiklasest advokaat [[Sebastiano Costa]] ka Korsika põhiseaduse esimese mustandi.
| |||