Korsika vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
73. rida:
Korsika minek Prantsusmaa koosseisu võimaldas Prantsusmaal sõjaväelist karjääri teha ja tõusta hiljem Prantsusmaa keisriks [[1769]]. aastal sündinud korsika poisil, kes sai tuntuks [[Napoleon I]] nime all.<ref name=eurowar/>
 
Korsika vabariigi langus valmistas kõige enam meelehärmi [[Suurbritannia]]le, vabariigi peamisele liitlasele ja toetajale: saart peeti ülimalt oluliseks Suurbritannia huvidele [[Vahemeri|Vahemere]] lääneosas ja selle vallutamist prantslaste poolt peeti Briti valitsuse läbikukkumiseks.<ref>Simms, Brendan. ''Three Victories and a Defeat: The Rise and Fall of the First British Empire, 1714-17831714–1783.'' London, Penguin Books, 2008, 663.</ref> Paljud emigreerinud korsika iseseisvuslased võitlesid [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõjas]] Suurbritannia poolel, paistes eriti silma [[Gibraltari suur piiramine|Gibraltari suure piiramise]] ajal Prantsusmaa ja [[Hispaania]] vägede poolt.
 
Korsiklaste iseseisvuspüüdlused aga ei lakanud ja uuesti õnnestus Paolil lühiajaliselt Korsika iseseisvus taastada niinimetatud [[Korsika kuningriik (1794)|Inglise-Korsika kuningriigi]] loomisega (eksisteeris aastatel [[1794]]–[[1796]]). Siiski ei suutnud Briti armee ja laevastik ka sel korral saart kaitsta ning see langes uuesti Prantsusmaa võimu alla.