Maarjakask: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Lehekülg "Kirikask" teisaldatud pealkirja "Maarjakask" alla |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Kirikask''' on [[arukask|arukase]] haruldane vorm (''Betula pendula f. carelica Sok.''). Teaduskirjanduses tuntud ka '''karjala kask''' nime all. Kirikase kolmanda tuntuma nimetuse '''maarjakask''' levimine sai folkloristide sõnutsi alguse vennastekoguduste liikumise ajal kui paljud varemkasutatud loodusnimetused said usulise sisu. (vrd ellerhein - jaanilill, kirihein - maarjahein , kirikakar - maarjalill, hõõguss - jaaniuss, hõõgmardikas - jaanimardikas). Nimetuse - maarjakask - päritolu pole päris selge. A. Viirese arvates võib see olla tulnud saksa sõnast ''Maserbirke'', mis on kõlaliselt seostatud neitsi Maarja nimega.
Kirikask on keskmiselt 10-15 meetrit pikk, üksikud puud võivad kasvada 20 meetrini. Kirikask on harunevate, jändrike ja kõverate okstega, mitme ladvaga, tihti mitme tüvega puu või maapinnalt harunev peenikeste tüvedega põõsas. Arukasele iseloomulikud pikad rippuvad oksad puuduvad.
13. rida:
Kirikase puit on väga hinnaline, praegu makstakse tüve kilost umbes 80 kr. See on ahvatlenud kurjategijaid, kes hävitasid Pärnumaal looduskaitse all olnud Eesti kõige suurema kirikase ja on Ivar Sibula (kirikase uurimisega tegelev metsandusteadlane) sõnutsi paljudest muudest kohtadest need puud maha raiunud.
[[Kategooria:Eesti katteseemnetaimed]]
|