Korsika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
54. rida:
[[10. sajand]]ist hakkasid nii [[Pisa]] kui ka [[Genova]] [[linnriik]] Korsikat endale ihaldama. Nende kahe linnriigi võitlus Korsika pärast kestis kuni 13. sajandi lõpuni, mil võitluses jäi peale Genova. Kuid siiski korraldasid rahutud korsiklased linnriikide vastu mitu ülestõusu: 1264. aastal kuulutas Sinucello della Rocca end kogu saare valitsejaks; 1347.–1358. aastal toimusid talupoegade rahutused Sambucucciu d’Alandu juhtimisel, 1564. aastal juhtis Sampiero Corso kogu Korsikat hõlmavat sõda.
[[18. sajand]]il sõdisid korsiklased Genova vastu 40 aastat (1729–1769) ja viimased neliteist aastat oli Korsika iseseisev [[Korsika vabariik]]. [[1755]]. aastal valisid saare 16 valla esindajad oma juhiks [[Pasquale Paoli]]. Seda loetakse iseseisva Korsika riigi alguseks. Paoli ehk "''u Babbu di a Patria''" ('kodumaa isa') suutis 1757. aasta lõpuks kogu saare ühendada ning temast sai riigikogu eesistuja, kõrgeim väejuhataja, riigi esindaja välissuhetes ja vastutav läbirääkija ning kõrgeim otsustaja finantsküsimustes. Paoli kirjutas
Korsiklased valitsesid küll sisemaal, kuid rannikualad ja sadamalinnad olid Prantsuse vägede poolt okupeeritud. [[15. mai]]l [[1768]] kirjutasid [[Genova Vabariik]] ja
Prantsusmaa Pärast [[Suur Prantsuse revolutsioon|Prantsusmaa revolutsioon]]i algas kuulsaima korsiklase [[Napoleon|Napoleone di Buonaparte]] väejuhikarjäär ning pärast Napoleoni võimuletõusu määrati Korsika komissariks Napoleoni vanem vend Joseph. Kuid korsiklased ja Paoli kasutasid tekkinud segaduste olukorda Prantsusmaal ja palusid abi Inglismaalt, mis aga tähendas otsest vastasseisu revolutsioonilise Pariisiga, kes oli sõjas [[Suurbritannia]]ga. Suurbritannia saatis kapten [[Horatio Nelson]]i juhtimisel laevastiku Korsika vetesse ning [[1794]]. aastal vallutati [[Bastia]], kusjuures Nelson sai lahingutegevuse käigus haavata ja jäi ühest silmast peaaegu pimedaks. [[10. juuni]]l 1794 kutsuti [[Corte]]s kokku ülemkogu ja Korsika kuulutas end Prantsusmaast sõltumatuks, kaheksa päeva hiljem teatati Anglo-Korsika liidust Inglise kuninga alluvuses. Kuid pärast Suurbritannia laevastiku ja Nelsoni lahkumist Korsikalt kuulutas Napoleon 1796. aastal Korsika Prantsusmaale tagastatuks. Kehtestati sõjaline diktatuur, relvakandmine keelustati ja anglo-korsika komitee saadeti laiali. Korsika jäi Prantsusmaa valdusse ka pärast revolutsiooni ja Napoleoni kukutamist.
| |||