Elektrooniline hääletamine Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kustutatud kogu lehekülje sisu |
|||
1. rida:
Eestis on seadustatud [[elektrooniline hääletamine]] Interneti teel, kus hääletaja tuvastamiseks kasutatakse [[ID-kaart]]i või [[mobiil-ID]]-d. E-hääletuse süsteem töötati välja [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i juhtimisel. Pilootprojektina korraldati jaanuaris [[2005]] [[Tallinn]]a elanike küsitlus. Esimesed riiklikud [[valimised]], kus kasutati ka e-hääletust, olid [[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalike omavalitsuste valimised oktoobris 2005]].
E-hääletust eristab muudest hääletusvormidest muuhulgas see, et e-häält saab ümber hääletada nii uuesti elektrooniliselt hääletades, kui ka eelhääletuse ajal valimisjaoskonnas hääletades. Mitu korda hääletades läheb arvesse ainult viimasena antud hääl; nii elektrooniliselt kui ka valimissedeliga hääletades läheb arvesse ainult valimissedeliga antud hääl. Mitmekordse hääletamise võimalus on seadustatud selleks, et
kaitsta hääletajat mõjutamise eest hääletamise ajal. Surve avaldamise korral saab hääletaja oma hääle hiljem uuesti anda. Juhuks, kui terve e-hääletussüsteem kompromiteeritakse, on jäetud võimalus e-hääletus tervikuna tühistada.
Pärast e-hääletuse lõppu hävitatakse häälte anonüümsuse tagamiseks e-hääletust läbi viinud serverite kõvakettad ning anonümiseeritud häälte lugemissüsteemi ülekandmiseks kasutatud DVD-ketas.
[[File:VVK-kettad.jpg|thumb|Vabariigi Valimiskomisjoni Elektroonilise Hääletuse Komisjoni poolt häälte salajasuse tagamiseks hävitatud kõvaketaste jäänused.]]
== E-hääletamise 2005. aasta seaduse vastuvõtmine ==
[[Vabariigi president]] [[Arnold Rüütel]] jättis 2005. aastal e-hääletamist kehtestava kohaliku omavalitsuse valimiste muutmise seaduse välja kuulutamata. Tema hinnangul oli see vastuolus [[Eesti põhiseadus]]e 107. paragrahviga. Rüütel leidis, et võimalus elektrooniliselt antud häält muuta – mis teisi hääletamisliike kasutaval valijal puudub – rikub hääletamise ühetaolisuse põhimõtet.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/ruutel-ei-kuulutanud-taas-e-haaletamise-seadust-valja.d?id=51014824 Rüütel ei kuulutanud taas e-hääletamise seadust välja] {{arhiivilink | url = http://www.webcitation.org/6UR3r01Dq | archivedate = 29.11.2014}}, Eesti Päevaleht, 12. juuli 2005. Vaadatud 15. mail 2014</ref><ref>[http://www.saarlane.ee/Uudised/uudis.asp?newsid=22882&kat=2 Rüütel läheb e-valimiste pärast riigikohtusse] {{arhiivilink | url = http://www.webcitation.org/6UR445pao | archivedate = 29.11.2014}}, saarlane.ee, 12. juuli 2005. Vaadatud 15. mail 2014</ref>
[[Riigikogu]] [[põhiseaduskomisjon]] ei nõustunud, et e-hääletamist võimaldavas seaduses oleks vastuolu põhiseadusega. Seaduse teisel vastuvõtmisel Riigikogus muudeti siiski seaduse teksti selliselt, et elektrooniliselt antud häält ei saanud enam muuta [[valimispäev]]al, mis esimesena vastuvõetud seaduse versiooni järgi võimalik oli olnud.<ref>[http://www.riigikogu.ee/index.php?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1119949200&pkpkaupa=1&paevakord=2000012206 X Riigikogu stenogramm. Erakorraline istungjärk], www.riigikogu.ee, 28. juuni 2005. Vaadatud 15. mail 2014</ref> Seaduse vastuvõtmise poolt hääletasid Riigikogu [[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Isamaaliit|Isamaaliidu]], [[Res Publica]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] saadikud, vastu hääletasid [[Keskerakond|Keskerakonna]] ja [[Rahvaliit|Rahvaliidu]] saadikud.<ref>[https://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=22372&kat=2 Rüütel lükkas tagasi e-hääletuse seaduse] {{arhiivilink | url = http://www.webcitation.org/6UR4LszLu | archivedate = 29.11.2014}}, www.saarlane.ee, 25. mai 2005. Vaadatud 15. mail 2014</ref>
President Rüütel jättis seaduse ka teisel korral välja kuulutamata ja pöördus [[Riigikohus|Riigikohtusse]] seaduse kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohtu põhiseaduse järelvalve kolleegium asus seisukohale, et valija õigus oma elektrooniliselt antud häält eelvalimiste ajal muuta ei riku põhiseaduses sätestatud valimiste ühetaolisuse põhimõtet.<ref>[http://uudised.err.ee/v/cde7434a-797a-4896-bddf-cc1545bd3ba4 Rüütel sai e-valimistega lüüa] {{arhiivilink | url = http://www.webcitation.org/6UR4XZXhT | archivedate = 29.11.2014}}, uudised.err.ee, 2. september 2005. Vaadatud 15. mail 2014</ref>
== E-hääletajate osakaal valimistel ==
Kõige rohkem on elektrooniliselt hääletatud [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] – 140 846 valijat<ref>http://www.vvk.ee/valijale/e-haaletamine/e-statistika/</ref>.
{|
|
|Hääletajate koguarv
|E-hääletajate arv
|E-hääletajate osakaal valimisõigusega valijatest
|E-hääletajate osakaal valimistel osalenud hääletajatest
|-
|[[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]]
|502 504
|9 317
|0,9%
|1,9%
|-
||[[2007. aasta Riigikogu valimised]]
|555 463
|30 275
|3,4%
|5,5%
|-
|[[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised]]
|399 181
|58 669
|6,5%
|14,7%
|-
|[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]]
|662 813
|104 413
|9,5%
|15,8%
|-
|[[2011. aasta Riigikogu valimised]]
|580 264
|140 846
|15,4%
|24,3%
|-
|[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]]
|630 050
|133 808
|12,3%
|21,2%
|-
|[[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised]]
|329 766
|103 151
|11,4%
|31,3%
|}<ref>{{netiviide
| URL = http://www.vvk.ee/valijale/e-haaletamine/e-statistika/
| Pealkiri = Elektroonilise hääletamise statistika
| Väljaandja = Vabariigi valimiskomisjon (www.vvk.ee)
| Kasutatud = 20.11.2014
| Keel = eesti
| Arhiivimisurl= http://www.webcitation.org/6UDFVgger
| Arhiivimisaeg= 20.11.2014
}}</ref>
== Elektroonilise hääletamise tarkvara avalikustamine ==
Elektroonilise hääletamise tarkvara tehti avalikuks [[11. juuli]]l [[2013]]<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06283207 Elektroonilise hääletamise tarkvara lähtekood tehti avalikuks], ERR, 11. juuli 2013</ref>. Tarkvara lähtekood ja esitlusmaterjalid avalikustati Internetis, [[GitHub]]i keskkonnas<ref>[https://github.com/vvk-ehk/evalimine E-hääletamise kood Internetis], github.com</ref>. Internetiaktivistid avaldasid rahulolematust e-valimiste lähtekoodi litsentsivaliku üle, mis keelab enda poolt muudetud lähtekoodi avalikult levitada<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06283469 E-valimiste koodi avalikustamisviis nörritab aktiviste], ERR, 16. juuli 2013</ref>. Eesti e-valimiste süsteemi looja ja [[elektroonilise hääletamise komisjon]]i esimees [[Tarvi Martens]] leidis, et e-valimiste lähtekoodi litsents ei keela kommentaaride ja ettepanekute tegemist keskkonnas, kuhu kood üles laaditi, ja kõik ettepanekud võetakse arvesse.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06283534 Martens: e-valimiste lähtekoodi variant ongi harjumuspäratu], ERR, 17. juuli 2013</ref>
== E-hääle kontrollimise võimalus ==
Alates 2013. aasta sügisel toimunud kohalike omavalitsuste valimistest rakendatakse katseliselt elektroonilise hääle kontrolli<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/315012013005 Elektroonilise hääle kontrolli rakendamine 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel]. www.riigiteataja.ee. Vaadatud 29.11.2014.</ref>. See tähendab, et valijal on võimalik pärast hääletusprotseduuri läbimist kontrollida, kas hääl jõudis valimiskomisjoni kujul, mis vastab tema tahtele. Kui valija on arvutis e-hääletamist lõpetamas ja ekraanile ilmub teade hääle kättesaamise kohta, kuvatakse samas ka [[QR-kood]], mille abil saab teises seadmes asuda häält kontrollima. Kontrollimiseks tuleb nutiseadmes käivitada vastav rakendus ja pildistada hääletamisarvutis ekraanile ilmunud koodi. Seejärel võtab seade krüpteeritud kujul ühendust valimisserveriga ja server annab nutiseadme ekraanile tagasi vastuse, millise kandidaadi poolt kasutaja hääl anti. Ehkki telefon ütleb, kelle poolt konkreetne kasutaja hääletas, ei tea seda häälteserver ja hääle salajasus on endiselt garanteeritud. Esialgu oli võimalik oma e-hääle jõudmist valimiskomisjoni üle kontrollida vaid Androidi süsteemil põhineva nutiseadmega.<ref name="e-haale-kontrolli-noksud"/> 2014. aasta lõpu seisuga oli e-hääle kontrollimiseks võimalik kasutada [[Android]]i, [[Windows Phone]]'i ja [[iOS]]-i [[operatsioonisüsteem]]iga nutiseadmeid<ref>[https://www.valimised.ee/nutitelefon Hääletamise kontroll nutitelefoniga]. Elektroonilise hääletamise komisjon. Vaadatud 29.11.2014.</ref>. Õigusliku tähenduse saab häälekontroll 2015. aastal. Testprojekti ajal ei ole proovikontrolli alusel võimalik valimistulemust tühistada.<ref name="e-haale-kontrolli-noksud">[http://www.postimees.ee/1194450/e-haale-kontrolli-noksud/ E-hääle kontrolli nõksud]. Postimees, 8. aprill 2013. Vaadatud 29.11.2014</ref>
== Elektroonilise hääletamise kriitika ==
Alates elektroonilise hääletamise seadustamisest Eestis on seda kritiseerinud mitmed [[Rahvaliit|Rahvaliidu]] ja [[Keskerakond|Keskerakonna]] poliitikud.
Näiteks [[Jaak Allik]], Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees 2006. aastal, leidis, et e-hääletamine pole põhimõtteliselt vaadeldav; valimiskomisjonidel pole võimalik kindlaks teha, kas ID-kaardiga hääletanud isik on tegelikult selle kaardi omanik. Alliku sõnade kohaselt
tekitab e-hääletamine võimaluse tabamatuteks valimisvõltsinguteks.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahvaliit-jatkab-soda-e-haaletuse-vastu?id=13112352 Rahvaliit jätkab sõda e-hääletuse vastu], Delfi, 09. juuni 2006</ref>
Keskerakonna poliitik [[Ando Leps]] ütles 2011. aasta Riigikogu valimiste järel, et kuivõrd ligi veerand e-hääletajatest olid vanemaealised inimesed, siis tähendab see seda, et nende eest hääletasid "ilmselt nooremad sõbrad ja sugulased või ka ülemused ja hooldajad"<ref name="kesknadal_leps">[http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=16546&sess_admin=7f58b925bc91e370b17cd3f7f2fa2ccf Ando Leps: E-hääletus Riigikogu valimistel õigustühine], Kesknädal, 23. märts 2011</ref>. Lepsi hinnangul on Eesti e-hääletussüsteem täiesti ebausaldusväärne ja 2011. aasta Riigikogu valimised olid "õigustühised".<ref name="kesknadal_leps"/>
Keskerakonna esimees [[Edgar Savisaar]] on süüdistanud paremerakondi e-valimiste tulemuste võltsimises, öeldes, et ilma e-valimisteta parempoolsed erakonnad võimule ei pääseks<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/savisaar-paremparteid-voitsid-valimised-e-valimiste-tulemusi-voltsides?id=66073466 Savisaar: paremparteid võitsid valimised e-valimiste tulemusi võltsides], Delfi, 04. mai 2013 </ref>.
Mitmed teiste erakondade poliitikud, politoloogid ja ajakirjanikud on pidanud kriitika põhjuseks seda, et e-hääletust kasutavad peamiselt nooremad ja haritumad eestlastest linnaelanikud, kes ei ole tüüpilised Keskerakonna valijad. E-hääletamine kasvatab valimistel Keskerakonna poolt mitte hääletavate valijate osalemist, kes peavad valimisjaoskonna külastamist tülikaks ja jätaksid e-hääletamise olemasolu puudumisel valimistel osalemata.
2011. aasta valimiste järel esitas [[Tartu Ülikool]]i tudeng ja hobiprogrammeerija [[Paavo Pihelgas]] vabariigi valimiskomisjonile kaebuse, milles nõudis e-valimiste tühistamist, kuna tema sõnul on e-valimine ebaturvaline. Pihelgas leidis enda väitel e-valimiste süsteemis "kapitaalse vea". Nimelt kirjutas ta programmi, mis sekkus kasutaja arvutis oleva valimisrakenduse töösse. Sel hetkel, kui valija teeb valiku mõne kandidaadi poolt, sekkub programm ja blokeerib ühenduse valimisserveriga. Kasutajale näidatakse nagu oleks ta valiku teinud, kuid tegelikult hääl [[server]]isse ei jõua. Sellist programmi oleks võimalik kasutaja arvutisse levitada [[arvutiviirus]]ena.<ref name="ERR_2011.03.09">[http://uudised.err.ee/v/c18c0951-9250-4f57-a313-773f5f6fd3e8 Tudeng tahab e-valimiste tulemuste tühistamist], ERR, 9.03.2011</ref>
E-valimiste projektijuht Tarvi Martens vastas, et hääletajate koduarvutid ongi süsteemi kõige nõrgem lüli, kuid see nõrkus on e-valimiste süsteemi loomise algusest peale teada. Anomaaliate tuvastamine võimaldab rünnakust teada saada. Mitmete IT-spetsialistide hinnangul pole selline valimispettus suures ulatuses võimalik, sest niisuguse arvutiviiruse levitamine valijate koduarvutitesse nõuab aega. Valimisrakendus, mida arvutiviiruse kirjutaja peab arvutiviiruse kirjutamiseks tundma, tehakse kättesaadavaks alles [[eelvalimised|eelvalimiste]] esimesel päeval ja see on kõikide valimiste ajal erinev.<ref name = "ERR_2011.03.09"/>
Keskerakonnaga seotud [[mittetulundusühing]] [[Ausad Valimised]] korraldas 2013. aasta märtsis ja aprillis [[Tallinn]]as e-valimiste vastase [[reklaamikampaania]], mille raames kasutas sõnumeid: "Nad võivad su hääle kustutada", "Iga e-hääl võib olla oht Eesti iseseisvusele", "Nad võivad anda Su hääle, kellele tahavad". [[Tarbijakaitseamet]] määras mittetulundusühingule reklaamiseaduse rikkumise eest trahvi.<ref>[http://www.postimees.ee/2656276/keskerakonna-mtu-trahv-e-valimiste-laimukampaania-eest-jaab-jousse Keskerakonna MTÜ trahv e-valimiste laimukampaania eest jääb jõusse]. Postimees, 9. jaanuar 2014. Vaadatud 9. detsembril 2014.</ref>
Vahetult enne 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisi tuli rahvusvaheline välisekspertide meeskond, koosseisus [[Jason Kitcat]] (Open Rights Group, UK), [[J. Alex Halderman]] ([[Michigani Ülikool]]i abiprofessor), [[Harri Hursti]] (sõltumatu [[Soome]] internetiturvalisuse ekspert), [[Margaret MacAlpine]] (USA e-valimiste nõustaja) ja kaks Michigani ülikooli arvutiturvalisuse tudengit<ref>[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/maailma-it-assad-eesti-peab-sokeerivalt-ebaturvalised-e-valimised-n15484 MAAILMA IT-ÄSSAD: Eesti peab šokeerivalt ebaturvalised e-valimised kohe lõpetama!], Oliver Õunmaa. [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]], 14. mai 2014. Vaadatud 12. detsembril 2014.</ref>, välja kriitikaga Eesti e-valimiste süsteemi pihta. Nad olid loonud endale e-valimiste süsteemi koopia ja üritanud [[kräkker]]eid imiteerides sellesse sisse murda. Ekspertide sõnul olid nad šokeeritud sellest, kui lihtne oli e-valimiste tulemusi pahatahtlikult muuta. Esimeses rünnakus nakatati häältelugemisserveri tarkvara ja asendati valimistulemused ründaja soovituga. Teine rünnak teostati e-hääletaja koduarvutile, paigaldades sinna tarkvara, mis varastab hääletaja ID-koodid. Hiljem hääletab tarkvara kasutaja teadmata tema eest, samal ajal kui kasutaja on sisenenud internetipanka. Samuti leidsid eksperdid valimiskomisjoni poolt tehtud videode alusel lohakusi ja vigasid valimiste läbiviimisel. Kokkuvõttes hindasid väliseksperdid Eesti e-valimiste tarkvara nii ebaturvaliseks, et soovitasid riigil e-valimised ära lõpetada.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eksperdid-eesti-e-valimised-on-nii-ebaturvalised-et-tuleks-kohe-ara-lopetada?id=68657131 Eksperdid: Eesti e-valimised on nii ebaturvalised, et tuleks kohe ära lõpetada], Delfi, 12. mai 2014</ref> Välisekspertide meeskonna liige Jason Kitcat soovitas riigil pöörduda e-valimiste asemel tagasi pabersedeliga hääletuse juurde.<ref name="oleht_20140515">[http://www.ohtuleht.ee/579739/e-haaletada-voi-mitte-uhed-eksperdid-naevad-suurt-ohtu-teised-turvalisust E-hääletada või mitte? Ühed eksperdid näevad suurt ohtu, teised turvalisust], Juhan Haravee. Õhtuleht, 15. mai 2014. Vaadatud 12. detsembril 2014</ref>
Päev pärast välisekspertide aruande avaldamist saatis Keskerakonna peasekretär [[Priit Toobal]] riigi juhtkonnale ja valimiste korraldajatele kirja, milles palus aruandele viidates astuda viivitamatult samme internetivalimiste koheseks tühistamiseks.<ref name = "oleht_20140515"/>
Elektroonilise hääletamise komisjoni esimees Tarvi Martens ütles pärast välisekspertidega kohtumist, et ekspertide etteheidetes e-valimiste süsteemile pole midagi uut: elektroonilise hääletamise komisjon on kirjeldatud riskidega alati arvestanud ja nende riskide maandamiseks kasutatakse konkreetseid meetodeid. Komisjoni kinnitusel on Eesti e-hääletamine turvaline. AS [[Cybernetica]] tarkvaraarendaja ja e-valimiste turvaekspert [[Sven Heiberg]] ütles, et väliseksperdid on loonud liiga palju eeldusi, mida päriselus on raske saavutada, pidades nende poolt kirjeldatud stsenaarumi teostumist väga ebatõenäoliseks.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/751a3ea4-d0a2-426f-b9cb-b4f6cff82c10 Eesti turvaekspertide kinnitusel pole e-valimised manipuleeritavad], Mirko Ojakivi. ERR, 13.05.2014</ref>
[[Riigi Infosüsteemi Amet]]i (RIA) infoturbeekspert [[Anto Veldre]] ütles, et e-valimiste turvariskide vähendamiseks on kasutusel väga erinevad meetmed, alates protseduuridest ja auditist kuni üksteise tegevuse üle valvavate inimesteni. Eestis on e-hääletust läbi viidud juba kuus korda ja seni pole toimunud ühtegi turvaintsidenti. Samuti unustavad väliseksperdid Veldre sõnade kohaselt ära, et e-hääletuse puhul on võrgukiht, seire ja logid elektroonilise hääletamise komisjoni kontrolli all ja mitte ründaja kontrolli all. Tehnoloogiaajakirjanik [[Mart Parve]] sõnul oli välisekspertide analüüs "ebaprofessionaalne ja täis haruldasi lapsusi". Näiteks eeldanud eksperdid ilma ühegi tõendita, et külaliste tarbeks välja pandud Wifi-võrgu parool valimiskomisjoni ruumes on sama võrgu parool, mida hääletuse korraldajad kasutavad hääletusserverite administreerimiseks.<ref name = "oleht_20140515"/>
== Viited ==
{{viited}}
{{commonscat}}
== Välislingid ==
* [http://www.vvk.ee/index.php?id=10598 VVK elektroonilise hääletamise infoleht]
* [http://www.vvk.ee/valimiste-korraldamine/elektroonilise-haaletamise-komisjon Elektroonilise hääletamise komisjon]
[[Kategooria:Eesti valimised| ]]
[[Kategooria:Eesti infotehnoloogia]]
| |||