Jekaterina Furtseva: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
11. rida:
Aastal 1937 saadeti Furtseva, kellel puudus [[küpsustunnistus]], komsomolituusikuga õppima [[M. V. Lomonossovi Moskva Peenkeemiatehnoloogia Instituut]]i. Furtseva õppis keskmiselt, sest ta valiti instituudi parteikomitee sekretäriks. Aastal 1941 sai ta [[keemiainsener]]i diplomi.
 
Rase Furtseva evakueeriti Kuibõševi ja määrati Molotovi rajoonikomitee sekretäriks. Augustis 1942 läks ta tagasi Moskvasse ning asus elama oma endisesse korterisse. Ta määrati jälle instituudi parteikomitee sekretäriks ning ta astus [[aspirantuur]]i, kuigi teadustööle aega ei jätkunud. Partei Frunze rajoonikomitee I sekretär [[Pjotr Boguslavski]] võttis ta tööle oma aparaati. Furtseva oli alates novembrist [[1942]] [[ÜK(b)P]] [[Moskva]] linna Frunze rajoonikomitee sekretär kaadrite alal. Nii kõrgele ametikohale oli võimalik jõuda sellepärast, et vabastatud olid paljud kõrged parteitöötajad, kes 1941. aasta oktoobris Moskvast põgenesid. Boguslavskiga kujunesid Furtseval erilised suhtedarmusuhted. Peale Boguslavski allus Furtseva partei linnakomitee sekretärile kaadrite alal [[Ivan Sokolov]]ile. Pärast elukaaslasest lahkuminemist ei saanud ta enam endises korteris elada, aga nüüd ta sai korteri oma töökoha kõrval asuvasse majja, kus praegu on uudisteagentuur [[Novosti]]. Hiljem sai Furtseva rajoonikomitee II sekretäriks. Juunis 1946 otsustas Frunze rajoonikomitee pleenum, et teadusasutuste parteiorganisatsioonide sekretärid peavad olema teadlased. Hiljem oli Furtseval keskne osa [[Nina Kljujeva]] ja [[Grigori Roskin]]i kontaktist USA-ga alguse saanud ideoloogilises kampaanias teaduasutustes. Kui Boguslavski vabastati juudi päritolu pärast, sai 1948 I sekretäriks Furtseva. Selleks pidi ta omandama parteifunktsionääride maneerid, sealhulgas ebasündsad naljad, joomise ja ropendamise, kuid säilitas naiseliku käitumise. Ülemused hindasid tema võimet lubadused täita. Puhastuskampaaniad viis ta lõpule esimesena. Ta lõpetas [[1948]]. aastal kaugõppes ilma eksamiteta [[ÜK(b)P KK juures asuv Kõrgem Parteikool|ÜK(b)P KK Kõrgema Parteikool]]i.
 
Pärast [[Georgi Popov]]i vabastamist Moskva linnakomitee I sekretäri ametikohalt, millega seoses vabastati II sekretäri ametikohalt [[Ivan Parfjonov]], sai Furtsevast uue oblastikomitee I sekretäri [[Nikita Hruštšov]]i valikul [[1950]]. aastast [[NLKP Moskva Linnakomitee]] II sekretär. 1952. aastal osales ta [[NLKP 19. kongress]]il ja võttis sõna. Ta mainis, et eelmisest kongressist saadik on Moskva parteiorganisatsioon kasvanud poole suuremaks ja seal on 475 000 partei liiget, kellest kolmandik töötab ministeeriumides ja ametkondades, mistõttu parteiorganisatsioon peab võitlema distsipliinirikkumistega ning bürokratismi ja venitamisega. Ta kritiseeris naftatööstuse ministeeriumi tarbetu kirjavahetuse pärast ja konkreetset näidet tuues saali naeru saatel jõelaevastiku ministri esimest asetäitjat venitamise ja liigse kirjavahetuse pärast. Samuti kritiseeris ta NSV liidu Ministrite Nõukogu juures asuvat Kunstide Komiteed Moskva teatrite nõrga juhtimise pärast [[Moskva Kunstiteater|Moskva Kunstiteatri]] näitel. Furtseva valiti [[NLKP Keskkomitee liikmekandidaat|NLKP Keskkomitee liikmekandidaadiks]], mistõttu ta osales ka järgnenud [[NLKP Keskkomitee 1952. aastase oktoobripleenum]]il. Töökohustuste tõttu kohtus ta [[Jiang Qing]]iga, kelle riietumisest ja käitumisest ta eeskuju võttis. Furtseva osales ka 5. märtsil 1953 istungil, millel otsustati võimu jagamine pärast [[Jossif Stalin]]i surma. Ta osales ka leinatseremooniate korraldamises.
Ta lõpetas [[1948]]. aastal [[ÜK(b)P KK juures asuv Kõrgem Parteikool|ÜK(b)P KK Kõrgema Parteikool]]i.
 
[[1950]]26. aastast [[NLKP Moskva Linnakomitee]] II sekretär jamärtsil [[1954]]. aastal sai ta [[Nikita Hruštšov|Hruštšov]]i toetusel [[NLKP Moskva Linnakomitee]] I sekretäriks. Linnakomitee viidi oblastikomitee alluvusest välja. Furtseva eelkäija [[Ivan Kapitonov]] määrati oblastikomitee I sekretäriks. Ükski naine enne teda ei olnud Nõukogude Liidus juhtinud nii suurt parteiorganisatsiooni. Furtseva edutamisel ei mänginud rolli mingid isiklikud suhted Hruštšoviga.
 
Aastal 1956 määrati ta [[NLKP Keskkomitee sekretär]]iks ning valiti [[NLKP Keskkomitee]] liikmeks (ta oli olnud liikmekandidaat alates [[1952]]. aastast).